Kinnisvara pakkumine hakkab kokku kuivama
Üks tont kõnnib mööda kinnisvaraturgu. Ja see on pakutava kinnisvara vähenemise tont, trend, mis aitab kaasa hindade püsimisele ja ei anna ostjatele suurt kauplemisruumi.
Äripäev on ajakirjandusliku eksperimendi korras käesoleval aastal läbi helistanud Tallinna uusarenduste müüjaid ja oma üllatuseks põrganud soodustusi küsides korraliku kiviseina vastu. Kui koroonakevadel võis veel mõne ehmunud arendaja käest märkimisväärset soodustust kaubelda, siis nüüdseks on suurte sooduspakkumiste aeg läbi. Kampaaniaid ja eripakkumisi tehakse ka praegu, aga see kuulub nö tavapärase äri juurde. Märtsis kehtestatud eriolukord tekitas mõneks ajaks lootuse, et nüüd, üle pikkade aastate, on kätte jõudnud kinnisvara ostjate pidupäev, kuid õige pea selgus tõsiasi, et arendajad jäävad kindlaks enda äriplaani ja müügihindade juurde. Põhjuseks eelkõige arendajate hea kapitaliseeritus ja nende piisav usk oma arendusprojekti tugevusse ja müügiedusse. Eneseusule andis tuge asjaolu, et tervisekriis tekitas siiski piisavalt palju ebalust kinnisvara- ja ehitussektori hulgas ja selgeks sai, et päris uute projektide turule tulekud jäävad venima, eriti väikearendajate poolt. Pakkumine muutus üha väiksemaks, mistõttu juba turul olevad projektid said teatud eelise. Suve teine pool ja sügis on küll toonud juurde teateid uutest projektidest, kuid endist hoogu pole veel kaugeltki üles saadud.
Uusarenduste mõju kinnisvaraturu statistikasse on küll märkimisväärne, kuid tegelikult on objektide arv kahanenud ka järelturul. Kui vaadata kogu turgu ja kinnisvaraportaalide pakkumist, siis näeme, et pakkumiste arv on kahanenud pea kõikjal, vaid Kinnisvara24 on suutnud oktoobris jaanuariga võrreldes oma mahtu kasvatada. Kuulutuste arv KV.ee portaalis on seevastu vähenenud aasta algusega võrreldes ca 5,5 %. Oma osa on ka selles, et kinnisvaraportaalide endi turul on tekkinud konkurents ja nii eraisikud kui ka kinnisvarabürood valivad senisest hoolikamalt, millises portaalis enda objektile reklaami teha. Kuid see pole kogu tõde kinnisvaraturule hinnangut andes. Pigem tuleb tõdeda, et nõudlus on läbi aasta püsinud isegi üllatavalt stabiilsena, kuid pakkumine on vähenenud nii uusarenduste kui ka järelturu osas. Näiteks Haapsalu linnas on pakutavate korterite arv kahanenud juba alla 50 ühiku. Paneelmajade korterid ei ole saanud osaliseks sellisele hinnakasvule, nagu on uusarendustes, aga ilmselt just selline mõistlik hinnatase on põhjuseks, miks tehingute arv pealinnas on kasvanud isegi möödunud aastaga võrreldes ligi viiendiku. Ehk kinnisvara müügis ei ole täna probleem, probleemiks hakkab kujunema asjaolu, et pakkumist jääb järjest vähemaks ja võib prognoosida, et selline trend jätkub vähemalt eeloleval talvisel hooajal. Küllap nii mõnigi kinnisvara omanik on pannud kolimise mõtted riiulisse ootamaks aegu, mil tuleviku osas on suurem selgus, kui seda tänane päev pakkuda suudab. Kui aga teatav osa müüjatest jääb nö ooterežiimile, siis ostjate valikud kahanevad veelgi ning lootustega hindade kukkumiseks end eksitada ei maksa.