Väärt spikker: varjatud puudused
Müüja ja ostja: kohustused, õigused, vastutus
Seadusandja on pannud müüjale kohustuse teavitada ostjat kõigist objekti teadaolevatest puudustest n-ö kinnisvara omadustest. Põhilisi vaidlusi müügilepingute puhul tekitab ostjale üle antud asja mittevastavus lepingutingimustele. Seetõttu peaksid pooled müügilepingus võimalikult täpselt määratlema, millised omadused lepinguesemeks oleval asjal olema peavad. Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Siinkohal anname hea spikri ehk meelespea, millest kindlasti kinnisvara müües rääkida tuleb:*eluruumi suurusest jm tehnilistest andmetest (kontrollida registri andmetele vastavust, originaalplaan);
*küttekolletest (korstnapühkija akt), ahi ei tõmba/pole kasutatud, soojapidavusest;
*küttesüsteemist (millal paigaldatud, renoveeritud), õhksoojuspump jm lisatud agregaadid (seadustamine);
*elektrijuhtmetest, pistikutest (millal ja mida on vahetatud), projekt/audit, amprite hulk, liitumistasud;
*vee- ja kanalisatsioonisüsteemist (torustiku seisukord, vee surve, sanitaarruumide põrandakalle ja -küte, niiskus);
*akendest (mis tüüpi, tuul puhub läbi, lähevad “uduseks”), ventilatsioonist;
*kasutatud mööbli seisukorrast;
*kui on teadaolevaid puuduseid, siis kindlasti need välja tuua (katuse vettpidavusest ning sellest, kui esineb vajumisi, pehkinud või hallitanud kohti, praod, ebameeldiv lõhn, närilised ja putukad);
*müra, vibratsioon ületab lubatud taset, eluruumis 40 db päeval, öösel 30 db, (maja kõrval paikneb töötav tehas);
*juurdepääsust (avalik tee, teeservituudid);
*kinnisasja dokumentatsioonist (ümberehitused, kasutusteatis/luba);
*kolmandate isikute õigustest (üürileping, isiklik kasutusõigus, ostueesõigus, tehnovõrkude piirangud jt);
*asja kasutamist takistavatest õigusakti sätetest, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma;
*andmetest, mida ostja peaks teadma (äratuntav oluline huvi): naaberkorteris toimuvad sagedasti kärarikkad peod, elamus pakutakse paljudele võõrastele isikutele majutusteenust, korteriühistul on probleeme võlglastega, ei toimu nõuetekohast majandamist jne.