arrowarrow2backtotopDeutschdropdownEnglishEspañolEestifacebookSuomiFrançaiskarge-service1karge-service2karge-service3karge-service4large-channelslarge-dayslarge-growthlarge-photoslarge-searchlarge-teamlarge-tvlocation-homelocationlocation2logo_domusmailphonephone2PortuguêsquoteРусскийsearchticktwitteryoutube

Elamuarenduse trende Soome elamumessilt

Soomes Tuusulas on kuni k.a. augusti lõpuni käimas traditsiooniline elamumess. Sedakorda järjekorras juba 50. Väärikas juubel siiski midagi erilist ei tähenda, kuid maailmas möllavate koroona-tormide trotsimine ja sellega seoses kõikvõimalike korralduslike raskuste ületamine sunnib organisaatorite ees mütsi maha võtma küll. Alljärgnevalt mõned mõtted ja tähelepanekud nii messilt kohapealt, kui sellele järgnenud mõttevahetusest Domuse hindamisteenuse juhi Toomas Vaksaga, kellega koos selle külastuse ette võtsime.

Muru ja puid pole vaja

Esmalt klaariks ära paar negatiivse poole pealt tähelepanuväärset märkust, et hiljem positiivsega jätkata. Kuigi elamumessiks arendatud kvartal asus sisuliselt segametsas, polnud seal rohelise keskkonnaga palju pistmist. Kõik hoovialad olid kas asfalteeritud, laotud tänavakiviga või kaetud laiutava terrassiga. Enamikke neist terrassidest ehtis matsakas mullivann. Sama ka tänava-aladel – katend, katend, katend. Murulapikesi hakkas silma vaid üksikuid ning mõnel juhul oli needki tihedalt mustikaid täis istutatud. Suurimaks murualaks oli ilmselt avaliku mänguväljaku ümbrus. Mänguväljak ise oli muljetavaldav, kuid iroonilisel kombel kaetud üleni kummikattega :). Võimalik, et soomlaste elukorralduse juures polegi oluline oma lapsi paljajalu õue mängima saata, vaid selle asemel minnakse elamukvartali taga laiuvasse metsa. Oluliselt hooldusvabam on selline lahendus kindlasti.

Kuhu kadus kvaliteet?

Domus Kinnisvara arendusjuhina olen sunnitud ikka aeg-ajalt kuulama rahulolematu kliendi seisukohti. Mõnikord põhjendatult, mõnikord põhjuseta. Aga Tuusulas nähtu pani küll imestama, et kuidas neid kodusid lõpuks klientidele üle antakse. Väga palju jäi silma selliseid kvaliteedivigu, mida Eesti klient uues arenduses omale kodu ostes ei aksepteeriks. Ei teagi nüüd kas rõõmustada või kurvastada. RYL kvaliteedistandardit järgitakse nii siin kui sealpool Soome lahte. Nagu järgnevast lugeda, siis tähelepanu rõhuasetused on ilmselt erinevad.

Sisu või vorm – millesse investeerida?

Eelneva jätkuks kvaliteedi-tähelepanek ka teise nurga alt. Nimelt oli elamumessil välja pandud eluruumides selgelt tajutav valdavalt odavama hinnaklassi siseviimistlusmaterjalide valik võrreldes Eesti kinnisvaraarenduses (eramutes ja ridamajades) kasutatavaga. Samas olid hoonet tervikuna puudutavad lahendused jällegi tuntavalt kallimad võrreldes siinsega. Kahjuks ei avanenud mul võimalust selle üle mõne kohaliku arendajaga diskuteerida, kuid usun, et sellised põhimõtteliselt erinevad valikud tulenevad sellest, mida tarbija siin või sealpool lahte arendajale oma rahakotiga ette kirjutab.

3:1 avar ruum kogu perele

Puit on au sees

Soomlased on teada-tuntud puidu kasutajad ning nn tehase-majade püstitajad. Lisaks tavapärastele puit-karkass ja liimpuitprussidest ehitistele köitis tähelepanu rohke CLT (liimitud ristkihtpuit paneelide) ja MHM (naelutatud ristkihtpuit paneelide) tehnoloogia kasutmine. Peamiseks erinevuseks neil kahel on liimivaba ning soonilise puidu kasutamine MHM-paneelide puhul, mis peaks pakkuma paremat helipidavust. Uutel tehnoloogiatel on mitmeid eeliseid ja selle kohta leiab guugeldades rohkelt infot. Millised võivad olla aga miinused, näitab aeg. Kindlasti kasvab nende kasutamine ka Eestis. Näiteks Domuse poolt arendatud Parginõmme elurajoonis on juba paar MHM-paneelidest ehitatud eramut püsti (tootja EstHUS).

LED siin, seal ja iga nurga peal

Ma ilmselt ei liialda, kui ütlen, et kõik messile välja pandud eluruumid olid täis pikitud LED-idel põhinevad valguslahendusi. Alates vannitoapeeglitest ja lõpetades süvistatud laekaunistustega. Enamasti mitte midagi tähelepanuväärset, kuid mõnel juhul siiski väga maitsekalt ja funktsionaalselt disainitud. Väga mitmekülgset disaini võimaldaval tehnoloogial on aga ka oma varjukülg. Nimelt ei ole enamus LED valgusteid endiselt ülemäära töökindlad ning varem või hiljem vaja valgusallikat vahetada. Kui vanasti asendasid standardsokliga pirni lihtsalt sisse-välja keerates, siis nüüd tuleb tihtipeale kogu valgusti välja vahetada. Kust sa aga samasuguse 3 aasta pärast võtad? Aga võib-olla ongi selleks ajaks juba paslik kogu ruumile uus sisekujundus kavandada.

Punktvalgustid asenduvad valgusaladega Laevalgusti võib muutuda mitme-mõõtmeliseks

Abiruumide suur osatähtsus

Mõeldes messil nähtud kodude planeeringutele, jäi teravalt silma soomlaste erinev lähenemine ruumide funktsionaalsusele. Eramute puhul oli märkimisväärselt palju pinda jaotatud majapidamis- jms abiruumidele. Hooned olid funktsionaalselt jaotatud kolmeks, mis tihti ka füüsiliselt koridoriga eraldatud – abiruumide plokk, perega koosolemise plokk, magamistubade plokk. Majapidamisruum oli enamasti köögiga võrreldavas suurusjärgus. Kuskil selle kõrval oli loomulikult leiliruum ja sellest tulenevalt omakorda ka pesemisruum ja WC. Valdavaks trendiks oli Eestis harjumuspärasest märksa suurema leiliruumi eraldamine pesuruumist suure klaas-seinaga. Elutuba oli enamasti 3:1-s st avatud köök ühes otsas, diivan-televiisor teises ja avaralt paigutatud söögilaud/ala nende vahel. Magamistubasid vaadates veidi üllatusin, et paljuski (siiski mitte alati) olid lastetoad ja master-bedroom üsna ühes suurusjärgus.

Leiliruumid on eraldatud pesuruumist maast laeni klaasseinaga

Mõtleks detailplaneeringutest teistmoodi

Eestis on paarikümne aastaga välja kujunenud väga standardne arusaamine planeerimisest. Ehk siis veidi utreerides võtame näiteks eramu, paarismaja või ridaelamu kavandamiseks väljakujunenud suurusega krundi, paigutame sinna keskele ehitusala (5 m krundi piirist), määrame hoonete arvu (põhihoone + abihoone), hoonestuse kõrgused (2 korrust, 8,5 m) ja pindalad, näitame ligipääsu ja liitumispunktid. Loomulikult on DP komplitseeritum ja sisukam, kuid … Mis oleks, kui määraks ehitusalaks kogu krundi, hoonestuse kavandaks kogu perimeetri ulatuses nii eluruumide, abihoonete kui varjualustega liigendades ning hoovialaks jätaks mõnusa päikesepaistelise ala krundi keskosas? Saaksime väga põneva – nii valguse, vormide kui ruumiga mängiva – lahenduse. Arhitekt saaks tunda end kunstnikuna, konstruktor võlurina ja majaomanik saaks tulevikus teha ekskursiooni igale uuele külalisele. Mõnd sellist lahendust võis Tuusulas nautida (nn tehasemaja muide) ja tunda kurbust, et meie planeerimistraditsioon selliseid võimalusi ei loo. Miks? Sest iga raamidest välja astuva ideega kaasa mõtlev kohaliku omavalitsuse ametnik saab kohe ära karistatud tavaliselt sellesama kogukonna poolt, kellel oleks mitmekesisemast ruumist võita.