Kaberneeme kinnisvaraturg on stabiilne
Pealinnast pooletunnise autosõidu kaugusel Kaberneeme poolsaarel samanimeline küla üllatab külastajaid oma mitmekesisusega – ilus loodus põlismändide ja ranna näol kui ka mitmekesine arhitektuur – alustades rookatusega vanadest palkmajadest lõpetades modernsete funkvilladega. See kõik asub Eesti põhjarannikul ning mis põhjas ja loodes jätkub Koipsi ja Rammu saarena.
Poolsaare lähiveed olid algselt Pirita kloosti munkade kalastuskohad. 19. sajandi lõpupoole kujunes Kaberneemest tähtsamaid Tallinna – lähedasi kala püügi- ja töötlemiskeskusi. Hea teenistus kalastusest soodustas küla suurenemist. 1912.a. oli Kaberneemes 16 purjelaeva, 1917-1919 juba 21 purjelaeva. Siit on alguse saanud ka selle piiirkonna laevaehitus. Räimemüük Tallinna algas just siit. 20. sajandi esimesel poolel saadi poolsaare lähivetest suuri lõhesaake.
Piirkond on tänapäeval eelkõige tuntud kui populaarne suvituskoht, kus on head võimalused elada ka aastaringselt. Seda toetab väljakujunenud taristu – regulaarne ühistranspordiühendus ning väike kauplus. Vanas koolimajas tegutsev raamatukogu ning rahvamaja aitab mööda saata pimedat põhjamaa talve. Paljud pealinlased tunnevad seda paika aga ka sadamas asuva restorani (OKO) ja külalistemaja järgi. Majapidamisete arv tänasel päeval läheneb 150-le, millest alla kolmandiku on aastaringsed. Poolsaar on ca 2 km pikkune ning valdavalt tihehoonestusega kaetud. Kaasaegse hoonestuse tekkimine hoogustus üheksakümnendatel aastatel ning on kestnud tänaseni. Lisandunud on nii traditsioonilisi kui ka modernseid palkhooneid kui ka funkstiilis elamuid. Piirkond on tänaseks enamjaolt välja arenenud. Vaatamata sellele on algatatud ja kinnitatud mitmeid detailplaneeringuid tühjadele aladele. Üheks selliseks on endisele piirivalve kordoni alale planeeritud elamukrundid.
Kinnisvaraturgu võib seal pidada suhteliselt stabiilseks, arvestades küla suurust. Tehingute arv aasta lõikes jääb alla kümne. Omanikku vahetavad nii hoonestamata maad kui suvilad, vähemal määral ka suured eramud. Tehinguhinnad hoonestamata maaga 2011. aastal ning 2012. aasta alguses jäävad vahemikku 30-50 €/ ruutmeeter. Ühe krundi keskmine pindala jääb alla 2000 m2. Eelistatakse juba kehtestatud planeeringuga krunte kuid ostja leiavad ka maad, millede planeering on alles koostamisel.
2011. aastast võib tuua esile tehingu eramuga, kus omanikku vahetas väga heas sesukorras ning kvaliteetselt ehitatud pea 300 m2 suurune maja, mille juurde kuulus maad pool hektarit. Tehingu hind oli ca veerand miljonit eurot. Kinnisvaraportaalides pakutav kinnisvara on reeglina müüjate ja vahendajate poolt üle hinnatud ning reaalsed tehinguhinnad on 30-40% pakutavast madalamad. Hulgaliselt on kuulutusi, mis on sisestatud aastaid tagasi majanduse õitsengul ning millede seos tänase turuolukorraga on olematu.