EKA ehitus on hea näide halvast kinnisvara arendusest
Et Eesti Kunstiakadeemia (EKA) vajab oma hoonet ja kaasaegset õpikeskkonda on küllalt selge ilmselt enamusele eestlastest. Jättes emotsioonid ja poliitika kõrvale ning analüüsides uue hoone ehitamise saagat projektijuhtimise ja tavalise kinnisvara arendamise vaatenurgast, siis tekitab EKA juhtide käitumine pehmelt öeldes nõutust. Kui Signe Kivi ja tema meeskond teeks sellise kvaliteediga tööd mõnes ehitus- või kinnisvarafirmas, siis oleks nõukogu ta tänaseks ilma pikema jututa vallandanud.
EKA juhid on algusest peale võtnud hoone ehitamisega seoses hämmastavaid riske, mistõttu tänased dramaatilised avaldused ainult kinnitavad seda vana tõde, et kunstnikud võiksid teha kunsti, pedagoodid anda haridust ja projektijuhid projekte juhtida. EKA ehitus on klassikaline näide rumalast kinnisvara arendusest, mida 2005-2008 harrastati palju, kuid seda imekspandavam on, et sarnaste rehade otsa komistasid targad ja haritud inimesed. Hakkame lihtsalt tegutsema, mõtles ilmselt Signe Kivi ja lootused oma poliitiliste sidemete osas olid niivõrd tugevad, et vahet pole mida detailplaneeringud ütlevad, kas ehitusload on olemas või mitte ning kas naabrite kooskõlastused on olemas või mitte.
3 ränka viga, mida Signe Kivi tegi:
1. Kuulutas arhitektuurivõistluse võitjaks hoone projekti, mis ei vastanud kehtivale detailplaneeringule. Planeering lubas ehitada 6-9 korruselise hoone, aga žürii kuulutas võitjaks 5 korrust lubatust kõrgema hoone projekti. Seega eirati juba alguses kehtivat detailplaneeringut, millega võeti vastu väga suur risk, et projekt jääb venima. Miks täna enamus suuri kinnisvara arendajaid eelistab osta kehtiva detailplaneeringuga krunte on väga lihtne põhjus, sest mitte keegi ei tea, kui kaua võib Tallinna linnas detailplaneeringu menetlemine aega võtta.
2. Ei mõistnud või alahindas fakti, et uus detailplaneering ja uus ehitusluba nõuavad naabrite kooskõlastust. Kes vähegi kinnisvara arendamise ja hoonete ehitamisega on kokku puutunud, see teab, et naabrite kooskõlastuse hankimine võib sedatüüpi projektides osutuda tõeliseks peavaluks. Signe Kivi kogenud poliitikuna oleks pidanud väga hästi seda teadma kasvõi seetõttu, miks on mõne maantee ehitus jooksnud ummikusse.
3. Lammutas vana EKA hoone enne, kui uue hoone ehitamiseks vajalik õiguslik baas oli olemas. Lammutada vana maja enne, kui uue maja ehitusluba on alles alustanud kooskõlastuste ringi läbimist, räägib selgelt kas väga suurest enesekindlusest või siis rumalusest.
Kogu projektijuhtimine on käinud stiilis nagu Alod ja Andreid 2007 maju ehitasid – paneme maja püsti, siis hakkame kooskõlastusi hankima, võtame ettemakse niipalju kui võimalik ning vilistame seadustele, mis riigis kehtivad. Kogu uue maja ehitamise protsess on käinud nii nagu oleks ehitamisega seotud seadusandlus vaid tühine formaalsus. Avalikkusele ei ole see just mitte kõige parem signaal.