arrowarrow2backtotopDeutschdropdownEnglishEspañolEestifacebookSuomiFrançaiskarge-service1karge-service2karge-service3karge-service4large-channelslarge-dayslarge-growthlarge-photoslarge-searchlarge-teamlarge-tvlocation-homelocationlocation2logo_domusmailphonephone2PortuguêsquoteРусскийsearchticktwitteryoutube

Metsa müük nõuab eriteadmisi

Võrreldes klassikalise kinnisvara müügiga on metsa müük kordades riskantsem tehing, sest õiglase müügihinna kujundamine nõuab eriteadmisi. Korteri, maja või majaosa ligikaudse hinna saab iga omanik ise tuletada, kui sisestab vastavad andmed mõnda kinnisvaraportaali. Sellist meetodit metsaomanik kahjuks kasutada ei saa, sest iga metsamaa on erinev.

Asja teeb veel keerulisemaks asjaolu, et omanikul on valida mitme võimaluse vahel, kuidas metsast rahavoogu tekitada: kas müüa kogu kinnistu, kasvava metsa raieõigus või tellida metsa ülestöötamise teenus ja müüa siis metsamaterjali?

Kui kinnisasja ostu-müügishutterstock_11950456 ja asjaõiguslepingu koostab notar, selgitades välja lepinguosaliste tahte, kontrollides selle vastavust seadusele ja headele kommetele, tagades nii õiguskindluse, siis kasvava metsa raieõiguse müügilepingutega on lugu keerulisem. Nende lepingute sõlmimiseks ei ole seadusandja kehtestanud erapooletu õigusteadmistega isiku poolset kontrollikohustust. Kasvava metsa raieõigust müües on metsaomanikul võimalik kasutada kahte erinevat lepingu vormi:“müügihind kasvava metsa väärtuse alusel” ja “müügihind metsamaterjali mõõtmise alusel”.

Soovitan metsaomanikel, kes soovivad müüa kasvava metsa raieõigust, kasutada just esimest varianti, sest siis tuleb ostjal tasuda müügihind täies ulatuses enne raiete alustamist ja kogu risk sortimendi väljatuleku ja kvaliteedi osas on ostja kanda. Teisel juhul on sortimendi väljatuleku ja kvaliteedi risk kanda metsamüüjal ja lõplik müügihind kujuneb alles peale raiet metsamaterjali mõõtmistulemuse alusel.

Tuleb rõhutada, et eraisikust metsamüüja, kes ei tegutse metsandusvaldkonnas ega oma eriteadmisi ja ei kaasa müügiprotsessi spetsialisti, on lepingus alati nõrgem pool ning lõppkokkuvõttes ka tehingus kaotaja pool. Eriteadmisi omav ostja võib läbirääkimistel metsaomanikule pakkuda küll kõrgemat hinda, aga pahatihti selgub hiljem, et lepingutingimused on metsaomaniku kahjuks. Harvad pole juhud, kus  lepingus on sätestatud müüja kõrgendatud vastutus metsa koosseisu ja kvaliteedi osas või on maksetingimused müüja kahjuks.

Lehar_Lindre

LEHAR LINDRE
Domus Kinnisvara metsandusvaldkonna juht