Telfer – kas unustatud museaal või nõutud tööriist?
Telferitega tootmishalle oli veel enne Covidit turul saadaval küllalt palju ja nende üürihinnad olid reeglina madalad, kuna peamiselt oli tegu nõukaaegsete iganenud “saradega”. Igaühel oma häda: kus polnud kütet, kus puhus tuul ja vihm uksest-aknast-katusest läbi, kus oli põrand ebatasane, kus on olmetingimused olematud, kus polnud soojustust jne. Covidi hakul oli tunne, et need jäävad igaveseks ajaks tühjaks ja ei sobi enamaks kui õudusfilmide võttepaikadeks.
Viimase aastaga on aga olukord pöördunud pea peale – ka väga kehvas seisus telferiga pinnad on hoogsalt üürnikega täitunud ning mitmed halvas seisus ruumid on saanud uue hingamise (olmeplokid renoveeritud, katused parandatud, uksed-aknad vahetatud jne). Eks ole uue telferiga hoone ehitamine oluliselt kallim, kui pelgalt katuse parandamine või olmeruumide kaasajastamine.
Majandus ei kukkunudki päriselt kokku ja tasapisi harjuti ära uue reaalsusega, et vahel ongi paar inimest rajalt maas, aga äri tuleb edasi ajada ja lepingulised kohustused koostööpartnerite ees täita. Uute oludega harjumine võttis umbes aasta, aga meie südikad tootmisettevõtjad suutsid taastumisperioodil tootmismahtusid kasvatada üllatavalt vilka tempoga. Nii on tekkimas olukord, kus telferi vajadusega ärid aina kasvavad ja otsivad sobilikke pindasid, kuid turul lihtsalt pole valikut.
Uusi telferitega hooneid pole viimastel aastatel piisavalt juurde ehitatud, sest on ju oluliselt soodsam ehitada lihtne sandwichpaneelist ladu, kui hakata sinna projekteerima ja ehitama kallist telferit sealjuures teadmata, kas see üldse üürniku leib. Reaalsus aga näitab, et tegelikult on nõudlus osutunud väga kõrgeks. See on kindlasti nüanss, mida tasub projekteerimisfaasis olevatel tööstus- ja äriparkide arendajatel arvesse võtta ning oma eelarvetabelites see täiendav investeering taaskord läbi kalkuleerida.
Telferita tavapärased sandwichist laoruumid on omavahel konkurentsis peamiselt oma küttekulude, ruumi puhaskõrguse ja uste suuruse poolest, aga telferiga ruumide puhul on need veidi teisejärgulisemad ja seal mängivad otsustavat rolli hoopis telferialune (konksu) kõrgus, telferi tõstevõime, põranda kandevõime ja tihtipeale ka hoones saadaolev maksimaalne vooluvõimsus.
Kui tehnopargi arendajal pole kindlat klienti veel olemas ja kohe telferit sisse ei soovi ehitada (see investeering on siiski märkimisväärne kulu) siis telferi paigaldamise valmidus on kindlalt soe soovitus igale suuremale tööstus- ja äripargi arendajale, eriti peamiste logistiliste sõlmpunktide vahetus läheduses. Loomulikult pole telfer teemaks alla 500m2 tööstuspindade rajamisel, aga sellest suuremate kuni paari tuhande ruutmeetriste pindade juures on pakkumiste kriis täna aktuaalne ja see tühimik vajab täitmist, eriti Tallinna läänepoolsetes tööstusparkides.