Kinnisvaramaakleri töö on astumas uude ajastusse

Sisenedes 2007. aastal kinnisvaramaailma, sai mulle väga kiiresti selgeks, et enamus inimesi vihkavad maaklereid, sest „kõik maaklerid on rahaahned petised“ või muud sellist. Aasta hiljem, siirdudes tööle avalikus sektoris, olin ma surmkindel, et minust ei saa enam iialgi maaklerit. Täna, olles kutseline kinnisvaramaakler, Domus Kinnisvara Lõuna-Eesti regiooni juht ning Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liige, tõden seda, et ma armastan oma tööd ja kinnisvaraga seonduv on minu elu.

Aga kust tuleb see negatiivsus, millega maaklereid rünnatakse? Mis toidab kuvandit, et maaklerid on ainult raha peal väljas? Sellise argumendiga võiks ju rünnata igat tasulist tööd alates müügiinimestest õpetajateni. Milline on tegelikult tänapäevane maakleritöö ning mida see nõuab inimeselt, kes seda tööd teeb?

Oma tööd tehes olen näinud igasuguseid maaklereid. Ka selliseid, kellel puudub reaalne erialane ettevalmistus ning kelle helesinine unistus ongi ratsa rikkaks saada. Turg  on täis neid nii öelda kapitaguseid maaklereid, kelle ainus konkurentsieelis on pakkuda küll väikese tasu eest ent siiski olematu kvaliteediga teenust. Saad nii palju kui maksad, kehtib ka siin. Ja kui teenusepakkujal pole kaubamärki, mille eest hea seista, siis puudubki vajadus otsida lahendusi, anda kliendile head nõu või luua pikaajalisi kliendisuhteid, järelteenindusest rääkimata. Kahjuks sellised „maaklerid“ annavadki ainest negatiivsele kuvandile. Kõikvõimas meedia aga otsib skandaali ning sisusse süvenemata materdamine on selle leidmiseks lihtsaim viis. Avalikkuse ette ei jõua kunagi sõnumid:  „Tänu maaklerile leidsin oma unistuse kodu“. Ent sellised sõnumid on olemas, need on heade maaklerite argipäev.

Milline on hea maakler? Üheks tähtsamaks iseloomustavaks jooneks saab pidada ausust ja väga heaks maakleriks saab ennast pidada see, kelle juurde kliendid tulevad ise. Mõiste „väga hea“ hõlmab endas erialast pädevust, usaldusväärsust, kogemust, professionaalsust ja ka referentsi. Hea maakler austab ise ennast ja oma ametit ning ei tee kompromisse selle kahjuks. Ja kuigi hea maakleri jaoks on klient kuningas, suudab ta alati panna ka kliendid ennast ja ametit austama.  Nii usungi, et pikemas perspektiivis jäävad kinnisvaramaastikul ellu need, kes armastavad oma tööd, sest südamega ja kliendi jaoks tulemuslikult ei saa seda ainult raha pärast teha.

Kuidas aga parandada ühiskonna arusaama maakleritest? Kuidas saada lahti turusolkijatest, kes heade maaklerite nime määrivad? Kinnisvara vahendustegevus ei tohiks olla kiirema, kavalama ja nahaalsema „jutuvestja“ eesõigus, vaid see peaks olema parimate privileeg. Eelneva ettevalmistuse ja erialaste teadmisteta ei tohiks olla õigust rahaliselt niivõrd vastutusrikaste tehingute korraldamiseks. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda on arvamusel, et maakleri kutse, mida on võimalik omandada ainult kutseeksami sooritamisel, peab olema seadusega reguleeritud ehk kohustuslik. Nii kaua kuni seda pole tehtud, on riskid maandamata ning ootamatud ebapädevusest tulenevad olukorrad varmad tekkima. Arvestades kõiki täna kehtivatest seadustest tulenevaid riske, mis võivad nii ostjat, kui müüjat tulla kimbutama ka pärast tehingu toimumist, on pädeva inimese nõuanne kuldaväärt.

Seni kuni Eesti riik probleemiga ei tegele, on võtnud Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda järgmise sammu maaklerite tegevuse kvaliteedi tõstmiseks. Eelmise aasta sügisel valmis Maaklerite register, kuhu saavad registreeruda kõik aktiivselt tegutsevad kinnisvaramaaklerid. Registreerides võtavad maaklerid endale kohustuse järgida oma töös lisaks kutsestandardile kinnisvaramaaklerite teenuse standardit ja kehtivad õigusakte. Registreeritud kinnisvaramaakler võtab endale kohustuse töötada eetiliselt ja normide rikkumise korral on kliendil võimalik sellest teada anda Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja Aukohtule. Aukohus menetleb konkreetset juhtumit ja väljastab osapooltele otsuse. Halvimal juhul ootab maaklerit registrist välja arvamine, kuid kui on tegemist lisaks ka kutselise maakleriga, siis on võimalik ka kutse äravõtmine.

 „I have a dream“, ehk mul on unistus, kus kinnisvaramaastikul toimub kauaoodatud puhastus. Olen ennast alati maailmaparandajana tundnud. Maakleriteenus pole enam see, mis ta oli varem, enne digitaalajastu kiiret arengut. Meie teenus on aja jooksul saanud uue vormi ja maaklerid uue rolli. Maaklerid pole enam ammu puhtalt vahendajad, me oleme nõustajad, konsultandid.

Inimeste arusaam kinnisvara müügist on tihti seotud ainult kuulutuse ülespanekuga kinnisvaraportaali. Küsimus „Milleks mul ikkagi maaklerit tarvis on?“ vajab aktiivse maakleri töös vastamist igapäevaselt. Miks see nii on? Lihtne vastus, paljud maaklerid ise pole endale teadvustanud, et vana rasva peal ei saa enam edasi liugu lasta. Need töömeetodid, mis olid kasutusel kümme aastat tagasi, ei pruugi enam olla efektiivsed. Maakleriteenus ei sisalda enam ainult kuulutuse riputamist portaali, vaid on seotud teadmistega seadustest, infotehnoloogiast, majandusest, rahandusest, klienditeenindusest, psühholoogiast, foto- ja videograafiast jne. Ka tavalise magalrajooni korteri müük on turundusprojekt, mis hõlmab kõike alates sihtgrupi määratlemisest kuni võrkturunduseni sotsiaalmeedias.

Domus Kinnisvara Tartu kontor on juba pikka aega pakkunud praktikakohta noortele, kes unistavad kinnisvaramaakleri elukutsest ning pannud neile südamele, et algus on selle elukutse puhul alati väga raske – sul võib kuluda aasta või kaks enne, kui sul tekib püsiklientuur ning saad rahulikult ja stabiilselt oma tööd teha. Meie firmas saavad noored endale mentori, kes nende tööl silma peal hoiavad ja välja õpetavad. Maaklerite õppe riikliku programmi puudumist peab kompenseerima firmasisene õppeprogramm nii meil kui ka teistes suuremates maaklerfirmades. Kahe aasta möödumisel ootame me kõigilt valmisolekut kutseeksami sooritamiseks. Siinkohal panen ma südamele kõikidele maaklerfirmadel – panustage oma maaklerite koolitamisesse pidevalt ja nõudke kutseeksamile minekut. See pole ainult kasulik maaklerile, vaid ka ettevõttele. See on kasulik kliendile ja ausale kinnisvaraturule.

On olemas kinnisvaraalane õpe Eesti Maaülikoolis, kuid õppekava on tugevalt suunitletud viimastel aastatel järjest rohkem geodeesiale ja maaparandusele, mistõttu järelkasvu kinnisvara spetsialistele on sealt oodata järjest vähem. Reaalsed teadmised maakleri erialal on siiamaani tulnud üldjuhul kogemustest. Probleemi lahendamiseks on Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda alustanud koostööd Tallinna Majanduskooliga kinnisvaramaakleri õppekava väljatöötamisel, mis aitaks leida ettevõtetel kvalifitseeritud töötajaid. See oleks järgmine samm edasi kinnisvaramaakleri kutse juurutamisel ühiskonda ning maaklerite maine parandamisele.

Öeldakse, et lootus sureb viimasena. Kui kinnisvaraspetsialisti tööle tekib reaalne tunnustus, siis hakkab sellega kaasnema ka reaalne vastutus. Nii ühe kui teise tulemuseks on läbipaistev ja senisest märksa ühtlasema teenusekvaliteediga kinnisvaraturg, millest eelkõige võidavad tarbijad.