Ehitise kasutusluba on vajalik

Alates 01.05.2009.a. on Ehitusseaduses (EhS) sõnaselgelt öeldud, et ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba ning kasutusloa saav ehitis peab vastama ehitusloa taotlemisel kohalikule omavalitsusele esitatud ehitusprojektile. Näiteks võidakse kasutusloa andmisest keelduda kui ehitusprojektis on, aga ehitamata on jäetud autovarjualune või aiapiire või tegemata haljastus. Kasutusluba on kinnituseks, et ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele, seda on võimalik ohutult, vastavalt otstarbele kasutada. Kasutusloa olemasolu saab kontrollida Riiklikust Ehitisregistrist (www.ehr.ee).

Enne 1. jaanuari 2003.a. ehitatud ehitis ei pea vastama EhS §-s 3 sätestatud nõuetele, välja arvatud ehitise ohutusele sätestatud nõuete osas (enamik §-s 3 loetletud nõuetest seonduvad ehitise ohutusega). Enne planeerimis- ja ehitusseaduse  jõustumist 22.07.1995. aastal õiguslikul alusel (ehitusluba ja maakasutusõigus) ehitatud ehitist võib kasutada vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele. Eelnimetatud ehitise omanik võib (st et ei pea) taotleda kasutusluba, sealhulgas ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks.

Vanasti käsitleti kasutusloana ehitise vastuvõtmise akti, milles kirjas, et ehitist võib kasutada. Kui omanikul akt puudub, tuleks akti olemasolu kontrollida omavalitsuse arhiivist.

Kasutusloata ehitise kasutamine võib kaasa tuua kohaliku omavalitsuse ettekirjutuse ja sunniraha nõude (võib nõuda korduvalt), kahjujuhtumi korral võib kindlustusandja kahju hüvitamisest keelduda. Kui kasutusloata ehitises saab viga kolmas isik või tema vara, võib see kaasa tuua ehitise omaniku vastutuse ja kahjuhüvitamise kohustuse.

Sisuliselt ei tohi ilma kasutusloata ehitises elada ja see võib mõjutada lõpuks müügihinda. Pangadki ei taha enam finantseerida kasutusloata ehitiste ostu.