arrowarrow2backtotopDeutschdropdownEnglishEspañolEestifacebookSuomiFrançaiskarge-service1karge-service2karge-service3karge-service4large-channelslarge-dayslarge-growthlarge-photoslarge-searchlarge-teamlarge-tvlocation-homelocationlocation2logo_domusmailphonephone2PortuguêsquoteРусскийsearchticktwitteryoutube

Laenuga ostetud üürikorter ajab käpakile

Väikeinvestorite aeg saab üüriturul peagi ümber. Juba alanud muutused on ohtlikud eelkõige neile, kes on üürikorterid soetanud pangalaenuga. Kui oled ostnud vara omavahendeist, ei ole probleemi, kui teenid tootluseks vaid 3%. Kinnisvara on sul vaatamata kõigele ikka olemas ja pikemas perspektiivis liiguvad kinnisvarahinnad tõusujoones. Vara pealt tiksub ka üüriraha vaikselt edasi. 

Kui varem ootasid fondid kinnisvarainvesteeringuilt vähemalt 7%-list üüritootlust, siis nüüd on turule tulemas need, kes lepivad ka 5%-ga. Lisaks on kinnisvaraarendajad saanud aru investeerimiskorterite ehitamise kasulikkusest.

Võin kinnitada, et lähema paari aasta jooksul on turule tulemas ligikaudu 500–1000 ühe- kuni kahetoalist korterit suuruses 12–25 ruutmeetrit. Nende müügihinnad võivad olla järelturu korterite hinnast vaid pisut kõrgemad.

Olgu täpsustuseks välja toodud, et kui praegu tuleb Akadeemia tee või Sõle tänava tibatillukese korteri eest maksta ligikaudu 26 000 eurot, siis kinnisvaraarendajad suudavad 12ruutmeetrise korteri turule tuua vaid 4000–5000 eurot kallimalt. Seda juhul, kui ei ole vaja rajada maa-alust parklat. Maaaluse parkimiskorruse väljaehitamise korral kujuneb väikese investeerimiskorteri hinnaks vähemalt 40 000–50 000 eurot.

Ettevalmistamise faasis arendusprojektide najal julgen öelda, et kui keegi ostab praegu vanema hoone investeerimiskorteri 26 000 euroga, on ta tõenäoliselt juba aasta pärast käpakil. Uus sama suur korter võib siis müügis olla vaid 30 000 euroga, kuid peamine müügiargument on, et see korter on uus.

Artikkel ilmus esmakordselt 30.detsember