Tatari tänava lugu
Iga tänav, iga piirkond, iga asula – kõigil on oma lugu. Jutustus sellest kuidas piirkond tekkis ja arenes, kuidas loodi uus tänav ja mis sinna ehitati, kuidas sai külast linn ja kuidas loodi uusi võimalusi asukatele. Mõni lugu on põnevam kui teine, kuid päris igav pole värvikireva ajalooga Tallinnas vast neist ükski.
Käesoleva loo peategelane on Tatari tänav
Tänav Tallinna kesklinnas Tatari ja Veerenni asumis, mis algab Vabaduse platsilt ja ulatub vaevalt mõne elamukvartali jao edasi üle Liivalaia tänava Tallinn-Väikese jaama suunas. Südalinnas asuva ja ühe kõrgeimalt hinnatud asukohaga tänavana on see läbi aegade pakkunud huvi kinnisvaraarendajatele, olles elamiseks piisavalt vaikne, kuid samas oma olemuselt nn city elukeskkond. Seejuures on Tatari tn suutnud säilitada oma nauditava käänulise sajandite taguse tänavajoone. Vanemad majad on siin kas ajastutruult renoveeritud või aja jooksul asendatud uusarendustega. Üheks kõige uuemaks arenduseks piirkonnas saab olema 2022. a valmiv elu- ja äripindadega hoone aadressil Tatari tn 16.
Tatari tn on ajalooliselt tihedalt Tallinna ajalooga seotud piirkond
1997. aastal toimunud arheoloogilised väljakaevamised Tatari 2 / Pärnu maantee 15 krundil kinnitasid Tatari tänava kohal olnud tee olemasolu 16. sajandi esimesest poolest. Tuvastati isegi roopajälgi ja leidude hulgas oli tähelepanuväärselt palju hobuseraudu ja kabjanaelu. Samuti leiti Tatari tänavaga paralleelselt kulgev keskaegne veejuhe, mis suundus 800 meetrit lõuna pool asuvast KarjaallikastKarja kaevu. Seda veejuhet märgitakse kirjalikes allikais esmakordselt juba 1422. aastal. Tatari 2 krundilt kaevati välja vähemalt 300 m² suurune paekividega kaetud täpselt piiritlemata sillutus. See polnud lihtsalt teede ristmik, vaid pigem sillutatud väljak. Tatari tänava äärseid maju ja krunte nimetati kord Karja värava, kord jälle Harju värava ees asuvaiks. Ilmselt muutus hilisem Tatari tänav olulisemaks ühendusteeks siis, kui Harju värav 1538. aastal suleti. 1699. aastaks valminud Tallinna eeslinna krundiplaanide kogumiku kohaselt olid 17 krundiomanikku raehärrad, raesekretär, justiitsbürgermeister, advokaat ja literaat ning Tallinna Suurgildi kaupmehed. Ise elasid nad kõik linnamüüride vahel, aga nende eeslinnakrundid olid kasutusel peamiselt aedadena.
Nime olevat Tatari tänav saanud 18. sajandil endise raehärra Georg Mülleri põllule ehitatud Venemaa keisririigi sõjalaevastiku tatarlastest asumi –Tatarische Slobode – järgi. Tatari tänava tsaariaegne nimi kinnistute plaanil oli Malenkaja-Kommertšeski. 20. sajandi alguseni kandis tänav rahva suus Suur Tatari tänava nime ning üle Liivalaia tänava asuv Uus-Tatari tänav, Väike-Tatari tänava nime.
Kultuurilooliselt on Tatari tänava uhkuseks olnud Tallinna arhitektuuri klassikaliseks juugendstiili näiteks peetavat arhitekt Karl Burmani projekteeritud kivimaja aadressil Tatari 21b, mille katusekorrusel paiknes eesti tuntud kunstniku Ants Laikmaa ateljeekool. Samuti räägib legend, et maja ehitada lasknud majaomanik olevat maja ehitamise käigus tehtud muudatuste tõttu ahjude asendamisel keskküttega tekkinud majandusraskuste ajel ennast just selles ülalnimetatud pööningukambrikeses maha lasknud.
Huvitava faktina saab välja tuua ka Tallinna abilinnapea Ivar Virkuse ettepaneku teha Tatari tänavast ametlikult Tallinna punaste laternate tänav, mille vastu protestis kohalike elanike MTÜ Süda Koda.
Need on vaid üksikud nopped ajalooallikatest. Päris kindlasti ei lõppe siin ja täna Tatari tn lugu. Kahtlemata on tulemas veel palju põnevat ja märkimisväärset. Kas see on siis eelpoolmainitud punased laternad, ristumine mõne suurema tänavaga või hoopis miskit muud, oskab öelda juba tulevik. Ootame põnevusega milline saab olema selle piirkonna loodav tänase ajastu lugu.