arrowarrow2backtotopDeutschdropdownEnglishEspañolEestifacebookSuomiFrançaiskarge-service1karge-service2karge-service3karge-service4large-channelslarge-dayslarge-growthlarge-photoslarge-searchlarge-teamlarge-tvlocation-homelocationlocation2logo_domusmailphonephone2PortuguêsquoteРусскийsearchticktwitteryoutube

Kas Sinu õhksoojuspump on seadustatud?

Kuumalaine saabumisega tekib nii mõnelgi soov paigaldada enda koju õhksoojuspump, mis palavate ilmadega jahutust annaks ning muul ajal täiendava kütteallikana toimiks. Seetõttu on hoonete seintel asuvad õhksoojuspumpade välised agregaadid juba pigem tavapärane nähtus. Oma võlu nendes seadmetes seisneb selles, et need on üheks lihtsaimaks viisiks tagada oma ruumides, milles pikalt viibime, endale meelepärane temperatuur. Paraku on aga soojuspumba ostmine, paigaldamine ning kasutamine toonud kaasa palju ebameeldivad tagajärgi kohalikus omavalitsuses, naabritevahelistes suhetes või kinnisvara müümisel.

Selgitame, et õhksoojuspump ei ole oma olemuselt lihtsalt suvaline seade nagu külmkapp, mille võib lihtsalt vooluvõrku ühendada. Ehitamise mõistes on õhksoojuspumba paigaldamise näol tegemist tehnosüsteemi ümberehitamisega, mis muudab sh ka ehitise välisilmet. Praktikas on tavapärane, et õhksoojuspumpade paigaldamisega tegelevad ettevõtted ei informeeri ostjat, et enne seadme paigaldamist tuleb saada kooskõlastus kohalikult omavalitsuselt.

Nii varasemalt kehtinud ehitusseaduse kui ka hetkel kehtiva ehitusseadustiku mõistes kvalifitseerub ehitise tehnosüsteemi muutmine ehitise ümberehitamiseks, mille jaoks tuleb esitada kohalikule omavalitsusele läbi Riikliku ehitisregistri (www.ehr.ee, edaspidi ka EHR) ehitusteatis koos ehitusprojektiga.

Ehitusteatise menetluses võib ehitusprojekti koostada ka omanik ise, kuid lähtuma peab siiski majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrusest nr 97 „Nõuded ehitusprojektile”. See tähendab, et ehitusprojekt peab olema nõuetekohane ning on tavapärane, et ehitusteatise menetlus takerdub suuremates kohalikes omavalitsustes ehitusprojekti mittevastavuse taha. Nimetatud määrus annab nõuded nii seletuskirjale kui ka jooniste kirjanurkadele, mis võib asjatundmatule peavalu ja pahameelt tekitada. Samas tuleb mõista, et kohalik omavalitsus on vastutav, kui kinnitab, et selline lahendus on kooskõlas ning ohutu kolmandatele isikutele.

Lisaks ehitusprojekti nõuetekohasele vormistamisele tuleb arvestada ka Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”, sest õhksoojuspumpade välised agregaadid tekitavad müra, mis ei pruugi olla kooskõlas nimetatud määrusega. Miks see oluline on? Seda eelkõige seetõttu, et välise agregaadi müra võib hakata häirima naabreid. Suurimaks probleemiks on see kortermajade puhul, kuid on ka eramajade naabrite vahel tekitanud konflikte. Teatavasti tulevad paljud kaebused õhksoojuspumpade kohta just naabritelt. Kohalikul omavalitsusel on seadusest tulenev kohustus teostada riikliku järelevalvet, mis tähendab, et tuleb minna kontrollima ehitustööde seaduslikkust.

Peale ehitusteatise kooskõlastamist EHR-is ja ehitustööde lõpetamist (loe: seadme paigaldamist) tuleb esitada EHR-is ka kasutusteatis nii üleandmise ja vastuvõtmise aktiga, paigaldusjuhendiga, hooldusjuhendiga ning kaablite ja torude sertifikaatidega, mis tõendavad ära nende tuletundlikkuse. Kasutusteatisele tuleb alati juurde lisada ehitusteatisega kooskõlastatud ehitusprojekt. Lisaks võib kohalik omavalitsus juurde küsida ka mürataseme mõõdistuspassi.

Peame vajalikuks selgitada, et enne ehitusseadustiku jõustumist (jõustus 01.07.2015) paigaldatud õhksoojuspumba seadustamise eest võib kohalik omavalitsus rakendada ka riigilõivu 500 eurot. Meie kogemus näitab, et väiksemates kohalikes omavalitsustes jäetakse riigilõiv rakendamata, kuid seaduslik alus selleks on olemas. 

Samuti pole välistatud, et kohalik omavalitsus nõuab ümberehitamist, mis tähendab, et väline agregaat tuleb viia hoone fassaadilt eemale või varjestada fassaadiga ühes toonis oleva materjaliga. Halvimal juhul leiab kohalik omavalitsus, et õhksoojuspump ei ole sobilik piirkonda ning seade tuleb hoopis eemaldada. Selline olukord võib tekkida piirkondades, mis on kultuurilises mõistes väärtuslikud (miljööalad) või hoone ise on kaitse all olev objekt.

Oluline on teada ka asjaolu, et kui sa soovid oma kinnisvara müüa ja selle ostu soovitakse finantseerida pangalaenuga, siis võib just omavoliliselt paigaldatud õhksoojuspump olla see, mille tõttu finantseeringut ei anta.

Kokkuvõtvalt saame öelda, et õhksoojuspump tundub olevat küll seade nagu iga teinegi, kuid tegelikult loetakse soojuspumba paigaldamist siiski hoone ümberehitamiseks ning kui seda ei tehta asjatundlikult, siis võib see kaasa tuua oluliselt suuremad kulud, kui asi koheselt õigesti teha. Ainult nii saab vältida edaspidiseid konflikte kohaliku omavalitsusega, kuid sama oluline on säilitada head suhted ka naabritega.

Leiame, et olenemata seadusandluse keerukusest, ei pea iga inimene olema niivõrd spetsiifiliste teadmistega, kui seda nõuab lihtsa agregaadi paigaldamiseks vajalik eeltöö. Meil Domus Kinnisvaras on oskusteabega meeskond, et Sind aidata nii õhksoojuspumba tagantjärele seadustamisega kui ka selle paigaldamise planeerimise faasis.