Milline on üürikorterite nõudluse-pakkumise suhe Viljandimaal talve hakul?
Kui uurida, millise korteri ja mis hinnaga saab Viljandis üürida talve hakul, selgub, et pakkumiste arv on talviti varemgi kasvanud, ent sellist üürikorterite hulka kui praegu pole turul veel olnud.
Domus Kinnisvara Viljandi regiooni juht Mirje Kallaste ütles, et analüüsides kv.ee üürikorterite pakkumiste statistikat viimase kahe aasta jooksul, on näha, et pakkumiste arv turul on tunduvalt kasvanud. Samuti on võrreldes kahe aasta taguse ajaga suurem uute korterite üüripakkumiste osakaal. Paar aastat tagasi oli neid üksikuid, aga praegu on pakkumiste hulgas 16 uusarenduse üürikorterit aadressidel Hariduse tänav 12, Pikk tänav 20, Lembitu puiestee 5, Posti tänav 9, Suur-Kaare tänav 33, Puiestee tänav 12, Pärnu maantee 35a ja Kivi tänav 5.
Milline nõudluse-pakkumise suhe praegu Viljandimaal valitseb?
Domus Kinnisvara maakleri Sille Leenurme sõnul on nõudlus üürikorterite järele viimastel kuudel vähenenud ja pakkumine portaalides suurenenud.
“Kui varem läksid ühe- ja kahetoalised korterid kaubaks kõigest mõne päevaga, siis praegu võib kuulutus olla üleval nädalaid, sest huvi on leige. Eelistatakse heas seisukorras ja ilusaid kortereid. Hea oleks, kui need oleksid möbleeritud ja tehnikaga. Päris palju pannakse rõhku kommunaalkulude suurusele, sest see on väga oluline kuluallikas. Et Viljandis on pooleli suuri objekte, sealhulgas haigla ja päästedepoo, siis päris palju üürivad oma töölistele kortereid väljaspool Viljandit tegutsevad ettevõtted,” teadis Leenurm.
Tema kolleeg Dagmar Lundver märkis, et praegu vaadatakse kommunaalarve suurust ja püütakse omanikult odavamat hinda küsida. “Üüripinna soovijateks on palju inimesi, kelle maksetaust ei ole puhas. Olen kohanud isegi kolme kehtiva kohtuotsusega üürihuvilist. Soovivad tulla inimesed, kellel on koduloomad, koerad, kassid või lausa maod,” lisas Lundver.
Ühetoaliste korterite pakkumine portaalides on tema sõnul tavapärane, aga korterid on mitu kuud ootel. Kahetoalised on seni olnud kõige nõutavam kaup, need leiavad alati kõige kiiremini üürniku. “Eelistatakse möbleeritud, väga heas seisukorras ja puhtaid tänapäevaseid kortereid. Üürnik on tavaliselt 20–35-aastane Viljandisse kooli või tööle asuv inimene,” kirjeldas maakler.
Kolmetoalised korterid on nõutud kaup, ehkki varem pakuti neid väga vähe. “Nüüd on pakkumisi rohkem, aga hinnatase kohalike perede jaoks kõrge. Ise üürisin Männimäel 450 euroga täielikult renoveeritud ja osaliselt möbleeritud korterit Viljandi uue haiglaga seotud firma töölistele Tallinnast,” kõneles Lundver.
Milliseid kortereid kõige rohkem küsitakse ja milliseid kõige rohkem pakutakse?
Viljandis on kõige rohkem turgu ühe- ja kahetoalistele korteritele. “Vähem on huvi suuremate perekorterite ja majade üürimise vastu. Praegu on kv.ee andmetel pakkuda 12 ühetoalist korterit, 26 kahetoalist korterit ja 11 kolme- ja neljatoalist korterit,” rääkis Leenurm.
“Kiiremini lähevad üürile erilised korterid, näiteks need, millel on saun, eraldi sissepääs, madalad kulud, oma aed või mis on heas piirkonnas,” lisas Lundver.
Lundveri ja Leenurme kolleeg Kelli Saare nentis, et kuigi küsitakse kõige rohkem suuremaid, kolme- või neljatoalisi kortereid, pakutakse kõige rohkem ühe- ja kahetoalisi.
Milline on ahi-, elekter- ja keskküttega korterite keskmine hinnatase?
Sille Leenurme sõnul võiks kahetoalise keskküttega heas seisus üürikorteri ühe kuu üür olla 300-400 eurot. Ahi- ja elekterküttega korterite üür on mõnevõrra madalam, keskmine hinnatase on 300–350 eurot. “Mida parem seisukord, seda kõrgem üür,” lausus Leenurm.
Kelli Saare hinnangul on kõige kallimad keskküttega korterid, sest inimesed soovivad mugavust. “Teisel kohal oleks ahiküttega korterid ja seejärel elekterküttega elamised, sest inimesed kardavad ennustamatut elektri hinda,” märkis maakler.
Kas prognoosite majanduskriisis hindade alanemist ja nõudluse vähenemist?
“Kui portaalis on üürihind üleval, siis tingitakse sellest sageli veidi alla või uuritakse võimalusi, kas korteri omanik oleks nõus maksma ka osa remondifondist,” rääkis Leenurm.
Ka maakler Lundver on märganud kerget hinnalangust. “Oma üürimajas olen viimasel ajal kortereid madalama hinnaga üürile andnud kui aasta tagasi. Üürikorterite pakkumised seisavad kauem ja valik on oluliselt suurem,” tähendas ta.
Regiooni juht Mirje Kallaste juhtis tähelepanu ka selletalvisele anomaaliale. “Üüriturule omaselt kasvab Viljandis talveperioodil tavaliselt üürikorterite pakkumiste arv, sest suuremate kommunaalkulude tõttu üüritakse tühjalt seisvad korterid välja, aga sellist pakkumiste hulka pole varem veel olnud. Seetõttu võivad kõrge hinnaga üüripakkumised jääda üürnikku ootama pikemaks ajaks,” hoiatas ta üürileandjaid liigse ahnuse eest.
Artikli algallikas: Sakala-Postimees