Värvika ajalooga endise masinatehase ümbersünd trendikateks loft-stiilis korteriteks
Tartus miljööväärtuslikus piirkonnas Jaama 52 aadressil on ehitusjärgus ainulaadne uusarendus, mis kannab nime Almé Residentsid, ja mille silmapaistev ajalugu ulatub tagasi aastasse 1880. Tol ajal asutati Tartus Joseph Haubneri malmi ja masinavabrik, mille tegevusalaks oli põllutöömasinate valmistamine ja remont. J. Haubner omandas 1892. aastal kinnistu – tänase aadressiga Jaama 52 – koos kõrvalasuvate maadega. 1899. aastal toimusid Jaama 52 aadressil esimesed ehitustööd, kui Haubner lasi ehitada esimese osa tehasehoonest, laiendamaks oma masinavabrikut, mille algsed hooned asusid tänase Jaama 54 kinnistul.
J.Haubneri masinavabrik, juurdeehitus. Pildi allikas: Rahvusarhiiv
Tänu J. Haubneri pidevatele laiendustele, saavutas aastaks 1911 Jaama 52 hoone omapärase trapetsi kujulise ja silmatorkava fassaadi, mis on tänaseni säilinud. Masinavabrik toimis selles hoones kuni 1931. aastani, mil majanduskriisist tulenevad raskused viisid mitmed Tartu ettevõtte pankrotti, seal hulgas Haubneri malmi ja masinavabriku.
Ehitusjärgus Almé Residentsid. Arendaja: Domus Kinnisvara
1930. aastal ostis taanlane Holger Segerlin kinnistu, mis koosnes muuhulgas ka tehasehoonest Jaama 52. Segerlini oli peamiselt tuntud omanimelise restorani poolest Rüütli tänaval, nimelt asus Segerlini ise elama Jaama 54 majja. Segerlini rentis 1934. aastal Jaama 52 tehase koos kõrvalhoonetega neljaks aastaks Gustav Peetsile. Gustav Peetsi oli sel ajal tuntud oma “Esimene Eesti Piimamasinate Vabrik” poolest ning renditud hooneid kasutas Peets äri laiendamiseks.
H. Segerlini kõrvalhoone ehitamise projekt. Pildi allikas: Rahvusarhiiv
Nõukogude okupatsiooni ajal, 1940. aastal, riigistati kõik suured ettevõtted ja eraomand kuulutati riigi omandiks. 1948. aastal anti Jaama 52 hoone koos seadmetega Tartu Linna Tööstuskombinaadi bilanssi. Nõukogude ajal kasutaski TK Vasar Jaama 52 tehasehoonet stantsimise tsehhina, mis toimis nendes ruumides kuni 1992. aastani, mil ettevõte likvideerimiti. 1993. aastal erastas hoone AS Mekre, kes kasutas hoonet ja ruume peamiselt autokaupade müügi ja autoteeninduse jaoks.
2023. aastal alustati ehitustöödega, et anda väärikale hoonele uus elu hoopis eluruumidena, ja projekt sai nimeks Almé Residentsid. Almé Residentsid eristuvad teistest uusarendustest just tänu sellele, et säilitatakse endise ajaloolise tehasehoone ilme ning modernseid lahendusi kasutades muudetakse hoone korteriteks. Endine masinavabrikusse rajatakse kuus tööstusarhitektuurist inspireeritud loft-tüüpi korterit ning lisaks valmib uusehitisena moodne kortermaja sisehoovis.
Projekti lõplik valmimine on planeeritud 2024. aasta suveks. Almé Residentsid loovad silda mineviku ja oleviku vahel, pakkudes linnaelanikele ainulaadset elukeskkonda, kus ajalooline pärand kohtub kaasaegsete lahendustega.
Tutvu Almé Residentside elamuprojekti ning vabade korteritega siin.
(Ajalooülevaate allikas: Rahvusarhiiv).