Kinnisvaraturu tulevikust

Kinnisvaraturu tuleviku teemal on ajakirjandus keskendunud eelkõige põhja prognoosimisele. Hindade analüüse ja prognoose on tehtud mitmeid, sealhulgas on oma nägemusega välja tulnud ka Domus Kinnisvara. Samas on huvitav korra spekuleerida teemal, mis hakkab juhtuma kinnisvarafirmade endi seas. Teada-tuntud on lähenemine, et suuremad firmad muutuvad suuremaks ja tugevamaks, väiksemad jäävad tegutsema omal tasemel. Nende väga suureks muutujatega on aga olemas see oht, et nad muutuvad liiga suureks ja võivad lõhki minna. Nagu juhtub õhupalliga, kui seda liiga pikalt puhuda. Q-Vara näol on meil üks hea näide varnast võtta, küllap aeg toob mõne uhke näite veel juurde.

Kui vaadata neid trende, mis maaklerfirmade vahel turul toimumas on, siis on välja joonistumas 5 gruppi ettevõtteid:

1. Üle Eesti tegutsevad firmad oma kontorivõrgustikuga, mis võtavad turult kõige suurema osa endale. Personali hulk, reklaami võimalused, sidemete ja suhtevõrgustiku maht teevad oma töö.
2. Niššifirmad ja lokaalselt tegutsevad firmad. Need on firmad, kes täidavad turul ära mingi kitsa nišši, olgu selleks näiteks äripindade vahendamine või analüüsiteenused, aga ka firmad, kes on ennast tugevalt positsioneerinud teatud lokaalsel turul ja jäävad kindlalt vee peale tänu aastate pikkusele piirkonna tundmisele ja kliendibaasile. Neid näiteid võib tuua Pärnust, Tartust, Narvast, Haapsalust.
3. Järgmine grupp on seni veel väga marginaalne, kuid kindlasti kõige suurema kasvu potentsiaaliga. Selleks on üksiktegijad. Ma ei räägi siinkohal libamaakleritest, kes märkmik BMW kõrvalistmel, tormavad mööda magalaid ringi ja otsivad õnnetuid, kelle pealt oma olematu pädevusega raha teenida. Jah, kahjuks jääb alles ka see seltskond senikaua, kui seadused ei hakka senisest enam reglementeerima maakleri kutsetegevust. Aga ma räägin kogemustega üksiktegijatest, kes on professionaalid ja müüvad enda nime. Piiri taga, arenenud kinnisvaraturgudel, on üksiktegijaid palju ja see arv hakkab Eestis ka kasvama. Neid on senini olnud vähe, a’la isand Hillar Viks, kuid praegune turuolukord, mis on tegelikku olukorda kinnisvarafirmades oluliselt muutunud, näitab juba märke, et üksinda tegutsejate hulk kasvab. Eks kasvu hirmutab veidi perspektiiv saada sildistatud libamaakleri vms tiitliga ja oht olla teatud kliente jaoks mitte tõsiseltvõetav on samuti olemas, kuid oma nišš ja klientuur on sellistel tegijatel igal juhul olemas.
4. Jätkuvalt jääb alles see grupp firmasid, mille arv on aastaid olnud märkimisväärne. See grupp koosneb firmadest, kus töötab omanik-tegevjuht ja 3 maaklerit. Eesti kinnisvaraturule on see aastaid iseloomulik olnud ja seetõttu on selle grupi väljasuremine lähiaegadel ka ebatõenäoline. Kuid küllap otsustab mingi hulk nende firmade omanikest hakata rohkem enda nime promoma ja liiguvad eelmisesse gruppi.
5. Ja viimase grupi moodustavad kõik need firmad, kes ei mahu ühtegi ülaltoodud gruppi:-) Siin on nii tublisid tegijaid, kes vaevlevad identideedikriisis, välisfirmasid, kes peavad vajalikuks oma lippu ka Eesti kohal lehvitada, firmasid, kellel maaklerteenus on vaid üks väike osa äritegevusest ning ülejäänud 260 vaprat ettevõtet, kes kõike trotsides toovad omale leiva koju kinnisvara vahendusteenust osutades.