Euroremonditud korterist on saanud kvaliteetkinnisvara

SAT-TV oli juba tulnud, tänavatel tegi võidukäiku Ford Sierra, banaanide saamiseks ei pidanudki tutvusi omama – taasiseseisvunud Eesti elu oli suurtes muutuste keerises ja värvikirev. Hoogsalt hakati kasutama võõrsõnu ja rikastama Eesti keelt uute ja põnevate terminitega. Puutumata ei jäänud ka kinnisvaraturg ja üks levinumaid sõnu, mis 90-ndate keskpaigas tekkis, oli euroremont. Sõna euroremont teadmine näitas kuulumist trendikate tulevikuinimeste hulka, mida kasutasid nii paljud maaklerid kui ka kinnisvara müüjad. Kui algselt tähendas euroremonditud korter tollal kaasaegsete vahenditega renoveeritud elamispinda, siis õige pea tähendas see juba mida iganes. Ühest tähendust mõistele ei olnud ega saanudki olla, kinnisvara müüjad mõistsid selle all nii valget pabertapeeti, plastikust aknaid, uut laminaatparketti kui vannitoa seina katmist beeži kahhelplaadiga. Nii palju kui oli inimesi, oli ka arusaamu euroremondist. Euroremondiga põhjendati nii kõrgemat hinda kui ka omapäraseid, kohati ka maitsetuid, sisekujundusi. Euroremont oli tegelikult mõttetu väljend, mis ei tähendanud ega näidanud mitte midagi. Tänaseks on termin vajunud peaaegu unustuste hõlma, mis mõjub enam kui kulunud väljendina, kuigi aeg-ajalt see siiski kinnisvara kuulutuste juures kasutamist leiab.

Aga loodus tühja kohta ei salli. Märkamatult möödusid 10 aastat ja Eesti seisis silmitsi taas uue kinnisvaraturu buumiga. Nupukad ettevõtjad koos turundust ja kommunikatsiooni õppinud geeniustega mõtlesid välja uue termini, mille abil oli vaja põhjendada 40 000 kr/m2 küündinud müügihindu ja selleks sõnaks sai kvaliteetkinnisvara. Eesti Ekspressi teravkeelsed sõnameistrid on 2007.a. mõiste ära tõlkinud – kvaliteetkinnisvara on kinnisvaraspekulantide uus argooväljend, mis peab reklaamima seismajäänud kortereid. Natuke karmilt küll sõnastatud, aga oma irooniline tõde oli selles ka olemas. Termin oli oma ajas ja ruumis hea ning toimis aastatel 2005-2007 küllalt tulemuslikult. Nagu ka euroremont, kandis kvaliteetkinnisvara mingil hetkel ajastu vaimu päris kenasti. Ehitati ju ka maju ja kortereid, eriti buumi alguses, mille materjale valiti äärmiselt hoolikalt ja investeeriti korralikult ning kauba pakkuja võis rahuliku südamega kaupa kvaliteetsena välja reklaamida. Ühel hetkel aga, mil iga mees hakkas enda uudismaale ehitatud maja kvaliteetkinnisvarana reklaamima, sai sõna taaskord ära lörtsitud. Psühholoogiliselt oli tegemist kahtlemata hea leiuga, sest kes ei tahaks omada kvaliteetset kinnisvara! Tekitatud sõnum, et tegemist on millegi enama, kui tavalise kinnisvaraga, töötas hästi ja mõjus ostjate alateadvusele kui õienektar mesilastele. Kokkuvõtteks aga oleme jõudnud samasse seisu, mis oli euroremondiga – igaüks kasutab kvaliteetkinnisvara mõistet oma suva järgi või siis, kui ta ei suuda objekti turundamiseks midagi muud välja mõelda. Lugejad võiksid siinkohal oma mõtte lendu lasta ja mõelda, mis on see järgmine termin, mis laiadesse rahvamassidesse umbes 5-10 aasta pärast tungib ja laia kasutust leiab. Head nuputamist!