Milleks on vaja kinnisvaramaaklerit
Internetis surfates märkasin ühte hoitusmärki, mis hakkas mulle kohe meeldima, kuna nägin selle taga pigem teravat huumorit kui pahatahtlikkust. Kinnisvaramaaklerite verbaalses peksmises pole iseenesest midagi uut. Kui lugeda kinnisvaraportaalide foorume või tavalisi kommentaare, siis maaklerite suunas ülistuskõnesid kohtab harva, iroonilised väljaütlemised ja terav kriitika on aga sagedased külalised. Vanarahvas teadis öelda, et kus suitsu, seal tuld. Jah, kinnisvaramaaklerina tööle hakkamiseks pole riik seadnud mingeid nõuded ja nii on maakleritena tegutsenud endised kurjategijad ja politseinikud, taksojuhid ja baarmenid, õpetajad ja näitlejad. On selge, et kogu selle sini- ja valgekraede kompotti on hulgaliselt sattunud ebakompetentseid, valelikke ja ilma südametunnistuseta elumerel seilajaid. Hea uudis on aga see, et viimased aastad on seda seltskonda oluliselt vähendanud ja allesjäänute keskmine tase on kordades kõrgem, kui 3-4 aastat tagasi. Oluline on ka märkida, et Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja eestvedamisel on väljastatud juba ligi 300 maaklerile kutsetunnistus, mille kompetentsusnõuded on kehtestatud kutsestandardiga. Seega on aastad juurde toonud maakleritele nii teoreetilisi teadmisi kui ka kogemusi.
Miks siis ikkagi kinnisvaramaaklerit vaja on? Tuleb ju tõesti tõdeda, et taasiseseisvumise algusperioodiga võrreldes, kus infot, teadmisi, kogemusi oli vähe, on tänaseks olud märkimisväärselt muutunud. Täna on turuosalistel võimalik kasutada elektroonilist ehitisregistrit, kinnistusregistrit, Maa-ameti erinevaid rakendusi, rikkalikku informatsiooni jagavad kinnisvaraportaalid, suuremate kinnisvarafirmade turuanalüüsid jms. Tõesti, arvutit ja ajusid omava inimese jaoks tuleb maakleril enese teenuse õigustamiseks põhjendusi leida. Kas neid, kui kogu oluline info on vabalt kättesaadav, olemas enam ongi? Igapäevases maaklertegevuses oleme siiski täheldanud, et on teatud hulk vigu, mida eraisikutest kinnisvara müüjad stabiilselt teevad. Olgu siinkohal ära toodud TOP 5:
1) Kinnisvara müügihind pannakse naabri, sõbra või kinnisvaraportaalis oleva konkureeriva pakkumise järgi. Viimase puhul reeglina 10 % isegi kõrgem, sest konkureeriv pakkumine on ju teatavasti alati kehvem. Pakkumishinna ja reaalse tehinguhinna vahelised käärid on aga viimastel aastatel paisunud suureks.
2) Kinnisvara objekt pannakse üles ühte portaali ja jäädakse ostjat ootama. Tänases turuolakorras võib aga nii ostjat jäädagi ootama. Suuremas firmas töötav professionaalne maakler riputab müügikuulutuse üles vähemalt 5 kinnisvaraportaali, kasutab trükimeediat, firmasisest kontaktivõrgustikku ja andmebaasi ning isiklikku järjepidevat müügitegevust.
3) Objekti pildid ja tutvustav tekst on kehva kvaliteediga ning ei kutsu ostma. Head maaklerid on läbinud nii fotokoolituse kui õppinud kirjutama müügitekste ning oma jooksvas müügitöös omandatud kogemustega teavad, kuidas ostjaid kõige enam objektist huvituma panna. Kuna tegemist on maaklerite põhitegevusega, siis head maaklerid vahetavad pilte (talvel ikka talvepildid ja suvel suvepildid) ja tekste vajamineva regulaarsusega.
4) Ebaregulaarne ja mitte metoodiline tegelemine müügiga. On täiesti tavaline, et eraisik paneb kuulutuse ühte kinnisvaraportaali kaheks nädalaks üles, siis unustab selle ja sisestab selle uuesti jälle ühe kuu pärast. Nii ostjat leida on sama, kui üritada suveks saledaks saada 1 kord kuus trennis käies.
5) Kinnisvara omanik pole väljaõppinud müügiinimene. Ostjatel on võimalik objekte valida ning antud objekti eeliste ja tugevuste väljatoomisel, aga ka ostja vajadustest arusaamisel jäävad omanikud sageli hätta. Professionaalsed maaklerid valmistavad kliendikohtumise ette, selgitavad välja klientide vajadused, pakuvad lahendusi, on välja õpetatud tulema toime klientide vastuväidetega ja suudavad klienti enda juures kinni hoida. Heaks müüjaks on küll võimalik ka sündida, aga läbitud kinnisvara müügikoolitused ja kogemused on siiski kinnisvaramaakleri tugevuseks. Tänases turuolukorras tuleb väga sageli pakkuda ostjatele lahendusi ning tutvustada võimalusi finantseerimiseks, vahetamiseks, vana objekti realiseerimiseks jne.