Kui palju maksab meie privaatsus?

Statistiliselt on Eestis üle 650 000 eluruumi (üle 40 mlj ruutmeetri). Seega peaaegu üks eluruumi iga kahe elaniku kohta ning ca 30 m2 pinda iga meie kaasmaalase kohta. Keskmine eluruum on 61,33 m2. Arvuliselt on meil kõige rohkem 2- (36% eluruumidest) ja 3-toalisi (30%). Statistiliselt tore, kuid tegelikult me nii lahedalt ei ela. Kõik need 650 tuhat eluruumi ei ole elamiskõlblikud oma tehnilise seisukorra, asukoha vms põhjuste tõttu. Mõnel perel on mitu eluruumi jne. Eks see kajastab üldjoontes meie keskmise perekonna (ca 3,6 inimest) ja keskmise majandusliku võimekuse (keskmise kuupalga ja m2 hinna suhe lähenes veel mõni aastat tagasi 2-le, nüüd alla 1) sümbioosi. Igatahes – liiga laialt meil ruumi käes ei ole.

Aga kui palju tuleb oma rahakotti kergendada, kui tahad rohkem privaatsust? Selle väljaselgitamiseks on mitu võimalust. Vaatame esmalt näiteks Tallinna korterite keskmist m2 hinda võrreldes erineva suurusega kortereid omavahel:

Allikas: Maa-Amet, periood 1.11.2009 – 30.04.2010

Eelnevast on näha, et mida suurem korter, seda kõrgem m2 hind. Kuigi seda mõjutab ka kõige tavalisem nõudluse/pakkumise vahekord, siis lõpuks taandub küsimus ikkagi sellele, et suurema korteri ehk privaatsema ruumi ihalejad peavad maksma selle eest kõrgemat hinda. Ja mitte vähe.
Kuigi eelnevast tulenevalt võiks oletada, et mida suurem eluruum, seda kõrgem m2 hind, see nii siiski pole.

Läheme veelgi privaatsemaks ja võrdleme omavahel kortereid ja maju. Kuna majatehinguid on korteritega võrreldes oluliselt vähem, siis lihtsalt võrreldavat tehingustatistikat ei ole. Aga me võime vaadata pakkumisi. Kinnisvaraportaali City24.ee SPOT`i andmetel oli 1 mail 2010 keskmine korteri pakkumishind 17832.- kr/m2 ning majadel 15607.- kr/m2 ehk siis ca 12,5% väiksem. Seega on majade puhul privaatsuse keskmine lõpphind muutunud nii kõrgeks, et hakkab m2 hinda alla suruma. Reaalset raha peab suurema privaatsuse ihaleja ikkagi kõvasti rohkem välja andma.

Kolmas võimalus on vaadata maa hinda. Esmapilgul võib ju vaadata, et mida suurem on krundi ehitusõigus (pilvelõhkuja vs eramaja), seda kallim on selle maa ruutmeetri hind. Kuid see ei ütle meile midagi selle kohta, kui palju hakkab maksma selle maa tulevane kasutaja oma olemasoleva või olematu privaatsuse eest. Seega on hoopis oluline maa hind võrreldes krundi ehitusõiguse mahuga (m2). Ja siin on täiesti selge, et mida suurem on ehitusmaht (ehk mida väiksem privaatsus), seda madalam on hind. Näiteks Tallinna kesklinna piirkonna suurte kortermaja kruntide ostu-müügitehingud on viimasel ajal tehtud suurusjärgus 1500-2000 kr/ehitusõiguse m2 kohta. Samas kui väikeste kortermajade tehingud jäävad suurusjärku 2500-3000 kr/ehitusõiguse m2. Ehk siis 20-30% rohkem. Samad näitajad saaks välja tuua pakkumise poolelt. Võtame nüüd hea asukohaga Tallinna kesklinna krundi kõrvale suvalise linnalähedase arenduskvartali eramukrundi, kus maa maksab keskmiselt ca 3000-4000 kr/ehitusõiguse m2 kohta (kui leidub privaatne kesklinne krunt näiteks Kadriorus, siis oleks see number kordades suurem).

Eelneva mõttearenduse lõpetuseks pean tunnistama, et ega indiviidi või perekonna tasemelt ei olegi selles midagi niiväga õpetlikku. Privaatsus on eestlasele olnud alati väärtus ning nagu kinnisvara hinnad näitavad, on see selgelt rahaliselt mõõdetav väärtus. Küll aga võiks siit teha mõne sotsioloogilise järelduse. On ilmselge, et Eesti liigub Lääne-Euroopa jälgedes ning kuna meil on maad veel siiski piisavalt, siis privaatsuse tase üha suureneb. See aga tuleb meie ühiskonnal kinni maksta. Praegune MASU teeb kindlasti omad korrektuurid meie statistiliselt keskmistesse unistustesse, kuid viie aasta pärast oleme taas valmis privaatsusele üldkokkuvõttes suuri summasid kulutama.