Peakokk soovitab
Ilmselt on ka Sinule tuttav olukord, kus tühja kõhuga toidupoodi minnes hakkad liiga ohtralt ostlema. Või tammud hoopis suurest näljatundest närviliselt keset poodi ja ei suuda üldse otsustada, mida osta. Igatahes – ostunimekiri on see, mis sellises olukorras päästab.
Kuivõrd on omale uue kodu ostmine erinev tavalisest šoppamisest? Raha kulub rohkem? Kulub tõesti ning just seetõttu ei ole mõistlik minna “näljasena” kinnisvaraturule uitama. Paljud tavakliendid, olles pikalt unistanud, lasevad oma emotsioonid uut kodu otsides väga üles kütta ning ei tea peagi enam, mida nad tegelikult tahavad või vajavad. Seega on mõistlik ka kinnisvara ostma asudes koostada omale “ostunimekiri”. Loomulikult ei saa ega tohigi see olla nö kivisse raiutud, sest tavakliendi jaoks on kinnisvaraturul ringi vaatamine ikkagi järjepidev õppimise protsess. Kuid oma põhikriteeriumid kirja pannes õpid kiiremini ning väiksema koolirahaga, sest siis ei saa teised turuosalised (või ka su oma pereliikmed/tuttavad jt) Sulle nii palju survet avaldada.
Mida siis “ostunimekirja” kirjutada:
1) Asukoht. See on kõige tähtsam kriteerium kinnisvara puhul. Elukoht-töökoht-kool-lasteaed-vanemad-jne-jne. Kõik need seosed on omavahel nii olulised, et lihtsam on valida kodukoht, mis arvestab Sinu senist elukorraldust, mitte hakata kogu oma elu uue kodu pärast ümber korraldama. Nii võib unistuste kodu muutuda hoopis õudusunenäoks. Asukoht on ka siis oluline, kui elukohavahetus võetaksegi ette just sel eesmärgil, et oma elukorralduses kardinaalne kannapööre teha.
2) Suurus. Kes väidavad, et suurus ei loe, eksivad kindlasti. Kui suur peab olema Sinu maja või korter, et kogu pere (ja koer, ja jalgrattad, jne jne) mugavalt ära mahuks? Võiks ju olla üsna suur. Aga kui suurt eluaset jõuad sa igapäevaselt hooldada ning sellega seotud kulud kanda? Kui suurt muruplatsi viitsid tegelikult iga nädal niita või kui suuri küttearveid suudad veebruarikuus maksta? Seega on suuruse puhul vaja juba alguses mingid piirid paika panna soovide ja võimaluste vahel kompromisse tehes, sest muidu suudab andekas müügiagent Sind liiga suure pinnaga ahvatleda.
3) Seisukord. Mis seisukorras kinnisvara Sa tegelikult endale lubada saad, sõltub sellest, kui võimekas remondimees või remondiorganisaator Sa oled. Korteri remondi tegemine on tegelikult peaaegu kõigile jõukohane ning see võib tuua päris korraliku rahalise võidu. Samas jällegi on see suur aja- ja närvikulutaja. Nii võib esialgselt lihtsana tundunud remont jääda aja või ettevõtlikkuse puudusel pikaks ajaks venima, mis näiteks peresuhetele üldiselt väga hästi ei mõju. See, et paljud noorpaarid, kes on ühiselt maja ehitama hakanud, pärast maja valmimist lahku lähevad, on ju lausa linnalegendiks saanud. Isetegemine on küll mõnikord odavam ja ka lõbusam, kuid “võtmed kätte” valmiduses kodu soetamine võimaldab Sul sellest meeletust väljaminekust ka kohe rõõmu hakata tundma.
4) Eelarve. Enne nimetasin juba, et pead piiritlema oma võimalused uue kodu ülalpidamiskulude osas ning arvestama seda kodu suuruse valikul. Samavõrd aga soovitan seada ka selged piirid ostuhinnale. Kinnisvaraturul ringi vaadates võib kergesti tekkida mulje, et unistuste kodu on siiski veel veidi kallim (ja natukene veel), kui algselt planeeritud ning juba lasedki end haarata entusiasmist teha rohkem kulutusi. Lõpuks võib juhtuda, et otsid 2-toalise korteri asemel ridaelamuboksi ning opereeridki oma laenuvõimaluste maksimumpiiridel. Seda aga ei maksa lasta juhtuda. Eelarve seadmisel on kohe alguses lisaks maaklerile, kellelt saad infot kinnisvara reaalsete tehinguhindade kohta, mõistlik pöörduda ka panga laenuhalduri poole, kes räägib Sulle lahti laenuvõimalused.
5) Ajakava. Viimaks pane omale paika ka ajakava – millal Sa tahad oma uude koju sisse kolida? Seejuures soovitan pigem olla konservatiivne. Nii väldid kiirustades tehtud otsuseid. Samas liiga pika ajaperioodi seadmine (või üldse ajalise eesmärgi mitteseadmine) võib viia selleni, et lased järjest sobivaid pakkumisi minema, sest “aega ju veel on”. Esialgse eesmärgina soovitan mõistlikuks ostuperioodiks planeerida ca 3 kuud. Selle aja jooksul jõuad kogu pakkumiste hulga mitu korda läbi vaadata, kõik huvipakkuvad variandid välja sõeluda, ohtralt objekte külastada ning ka mõned läbirääkimiste protsessid läbi käia. Kui Sa selle ajaga pole sobivat pakkumist leidnud, siis saad tähtaega alati pikendada. Seejuures soovitan taas rääkida mõne pädeva maakleriga, kes oskab Sulle öelda, kui reaalne on näiteks järgmise 3 kuu jooksul uute ahvatlevate pakkumiste lisandumine turule.
Muidugi võid “ostunimekirja” panna veel terve hulga Sinu jaoks olulisi kriteeriumeid. Näiteks korrus (korterelamu puhul) või korruselisus (eramu puhul), kasutatud ehitusmaterjalid (looduslähedane eluviis vms), arhitektuur, ostetava vara mõju Sinu mainele jne jne jne. Kui miski on Sinu jaoks väga oluline, siis pane aga rahulikult kirja. Vähemolulised asjad jäta kõrvale, sest ostuprotsessis õpid nende kohta alati midagi uut.
Kinnisvara “ostunimekirja” tegemine võib tunduda lihtne, kuid kindlasti ei saa seda võrrelda toidupoodi minekuks koostatava paberitükiga. Kinnisvaraturu poolt pakutavad lahendused ning Sinu enda elukorraldusest tulenevad vajadused on niivõrd keerukad ja detailiderohked, et julgen rahulikult soovitada kinnisvaraspetsialisti abi kasutada. Pädevad maaklerid tegelevad iga nädal kümnete inimeste analoogiliste probleemidega ning suudavad Sinu olukorda üsna kiiresti mõista. Ka neid külgi, mida Sa ise ei pruugi märgatagi või mille kohta Sul lihtsalt infot pole (nt ostueelarve koostamine). Seetõttu liigitaksin selle blogipostituse läbi huumoriprisma rubriiki “Peakokk soovitab” ning soovitan Sul “näljasena” kinnisvaraturule uitama mineku asemel hoopis küsida elukutselise koka soovitus, mida ja kuidas õhtuks süüa teha. Hea kokk teeb Sulle selle veel valmis ka.