Saunaga eluruumid asuvad veekogude lähistel
Tartu Ülikooli geograafia osakonna professor Rein Ahas avaldas hiljuti regionaalse pendelrändeuuringu kokkuvõtte, kus puutumata ei jää ka kinnisvaraturg. Põnevaid järeldusi sisaldav uuring toob näiteks ära, milline on saunaga eluruumide osatähtsus omavalitsuse eluruumide arvust. Erinevalt paljudest teistest uuringutest, kus kõrgemad näitajad on kogunenud Tallinna, Tartu ja Pärnu sarnaste tõmbekeskuste ümber, siis saunaga eluruumide osatähtsuse osas võidutsevad Eesti äärealad. Regioonidest elavad kõige saunasõbralikumad inimesed Kagu-Eestis, millele järgnevad Saaremaa, Hiiumaa ning mõnevõrra üllatuslikuna ka Ida-Eesti. Kaarti vaadates torkab koheselt silma, et saunaga eluruumid on koondunud rohkem 1) hajeasustusega piirkondadesse ja 2) veekogude lähedale. Üldpilt on selles mõttes loogiline, et regionaalsetes keskustes on korrusmajade osatähtus suur ja enamus korterites sauna puudumise tõttu muutub saunade osatähtsus kogu eluruumides väiksemaks. Kõige suurema saunade osatähtsusega paigad jäävadki vahetult veekogude kõrvale ja esiviisikusse kuuluvad Sõrve säär Saaremaal, Kihnu saar, Mustvee ja Kallaste kant Peipsi ääres, Värska ümbruse piirkond ja ka Piirissaare. Nendes piirkondades on saunaga eluruumide osatähtus üle 70 %. Just Peipsi ümbruse piirkonda võibki nimetada Eesti kõige „kuumemaks“ saunapiirkonnaks.
Statistikaameti 2000.a. rahva ja eluruumide loendus vaid toetab eelpool öeldut. Kui üldiselt on linnakorterid olmemugavustega (veevärk, soe vesi, vann, veeklosett, keskküte) paremini varustatud kui eelmise sajandi esimesel poolel ehitatud pereelamud valdades, siis vaid sauna puhul on asi vastupidine. Nimelt kui linnades on saun olemas vaid 10 %-l rahvastikust, siis valdades on see protsent 39. Peamiseks põhjuseks on siingi eluruumi tüübi erinevus linnades ja valdades.