Puuduv kasutusluba võib takistada majamüüki
Koduost on tähtis ettevõtmine, kus tähelepanu all on paljud detailid: sobiv asukoht, meeldivad naabrid, juurdepääs ja kommunikatsioonide olemasolu. Aga järjest rohkem tuleb tähelepanu pöörata ehitustehnilistele ja dokumentatsiooni küsimustele.
Kui ehitusdokumentatsioon on puudulik, tuleb see uuel või endisel omanikul korrastada, mis on kulu ja peaks üldjuhul mõjutama kinnistu hinda. Mõnikord võib dokumentatsiooni puudumine kaasa tuua trahvid ja halvimal juhul juurde- või pealeehituse lammutamise tulevikus, kui selleks on kaalukad põhjused.
Kui on sobiv asukoht ja olemas elamu projekt, on ehitamise alustamiseks vajalik ehitusluba, mille annab kohalik omavalitsus kinnisasja omanikule. Ehitusluba peab olema muudekski ehitustöödeks kui ainult hoone algne püstitamine. Seega peaks iga hoonestatud kinnistu ostja alati huvi tundma projektdokumentatsiooni vastu, millega saab tutvuda kohaliku omavalitsuse arhiivis.
Kui olemasolev hoone erineb projektil olevast, võib ostja olla kindel, et selle seadustamine jääb tema õlule ja lisab nii aja-, raha- kui närvikulu.
Kuigi ehitis võib olla ehitatud enne 1995. aasta suve, tuleb selle hilisema laiendamise jaoks samuti ehitusluba taotleda.
Levinud on aiamajade rekonstrueerimine või elamute laiendamine, näiteks pööningu väljaehitamine ilma ehitusloata. Siiski on ehitus- ja hiljem kasutusloa taotlemine väga oluline.
Pärast ehitusloa saamist on levinud arvamus, et dokumentide vormistamisega on kõik lõppenud, vaja on ainult ehitada ja majas elada. Kuid pärast ehitusloa saamist ja ehituse käigus vajalike dokumentide vormistamist tuleks kindlasti vormistada veel hoone kasutusluba.
Seaduse järgi ei ole inimesel õigust ehitist kasutada, kui sellel puudub kasutusluba. Ehitusseaduse kohaselt on kasutusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ette nähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.
Kasutusluba on dokument, mille olemasolu muutub aktuaalseks, kui omanik soovib oma kinnisvara müüa.
Paljude ehitiste puhul kasutusloa taotlemine venib; näiteks on mõni ruum või korrus välja ehitamata või mõni tuba viimistlemata. Pooleli olevas majas elamine ei olegi väga haruldane. Sageli on kasutusloa puudumine tingitud teadmatusest või laiskusest.
Kasutusloata maja omanikku võib ähvardada kohaliku omavalitsuse trahv, nii et luba tuleks hankida igal juhul. Kasutusloa võib ehitise püstitamisel väljastada ehitise osale, kui seda on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada.
Mõistlik on abi ja nõu küsida kinnisvaramaaklerilt, kes aitab vajalike protseduuride tegemisel ja korrektse dokumentatsiooni ettevalmistamisel ja vormistamisel.
Viimase aastaga on kasutusloa tähtsus oluliselt tõusnud. Näiteks kodulaene väljastades jälgib pank tähelepanelikult nii ehitus- kui ka kasutuslubade olemasolu.
Kui majal või korteril kasutusluba pole, tuleb võtta ühendust kohaliku omavalitsusega.
Kõik ehitiste andmed ja load kantakse elektroonilisse ehitisregistrisse ja need on internetis avalikult vaadeldavad aadressil www.ehr.ee. Kui sealsed andmed on korrektsed, ei ole muretsemiseks põhjust. Kui ehitisregistri andmed on puudulikud või dokumendid ei ole registrist leitavad, tuleb küsida ehitise omanikult ehitus- ja kasutusloa olemasolu paberil. Need dokumendid kehtivad ka registrisse kandmata, kuid need tuleb kindlasti sinna kanda.
* Artikkel ilmus esmakordselt 21.03.2013 ajalehes Pärnu Postimees.