arrowarrow2backtotopDeutschdropdownEnglishEspañolEestifacebookSuomiFrançaiskarge-service1karge-service2karge-service3karge-service4large-channelslarge-dayslarge-growthlarge-photoslarge-searchlarge-teamlarge-tvlocation-homelocationlocation2logo_domusmailphonephone2PortuguêsquoteРусскийsearchticktwitteryoutube

Rahvusvaheline hindajate konverents 2014 oli silmaringi avardav

Eelmise aasta sügisel toimus Espoos rahvusvaheline Balti kinnisvara hindajate konverents, kus Domus Kinnisvara ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu esindajana käisin ka mina. Eestist olid ühingut esindamas veel Tambet Tiits, Monica Meldo ja Tiia Redi. Ettekandega esines Eestist Andres Sulg.

DSC_0759

Monica Meldo, Kristjan Gross ja Tiia Redi

Tegemist oli juba 24ndat korda toimunud üritusega, kus sel korral oli umbes 60 osalejat kokku kümnest riigist.

Konverentsil oli kaks põhiteemat: tarkvara ja veebirakendused ning täpsus kinnisvara hindamises. Esinejad Bulgaariast ja Saksamaalt tõid välja samalaadseid probleeme hindamiste korrektsuse ja hindamistulemuste täpsusega seonduvalt, nagu oleme kokku puutunud ka Eestis. Näiteks Ina Viebrok-Hörmann Saksamaalt rääkis andmete usaldusväärsusest rõhutades, et hindaja peab andmeid kogudes analüüsima ning veenduma, et andmed oleks õiged ja ajakohased. Sakslastel ei ole kahjuks sellist ühtset tehinguandmete andmebaasi nagu Eestis Maa-amet, kes kogub kõik toiminud tehinguandmed kokku.

Hindajate usaldusväärsusest rääkis soomlane Juha Ohrankämmen, kes tutvustas uuringut, mille eesmärk oli luua meetod, et välja selgitada kuidas hindajad käituvad, kui hindamisprotsessi püütakse väljastpoolt mõjutada ning milline on selle mõju lõpptulemusele. Uuringu tarbeks loodi kolm gruppi, kes said ühesuguse hindamise lähteülesande. Seejuures hakati kahe grupi hindajaid kliendi poolt mõjutama nii, et ühes grupis kirjeldas klient objekti paremana kui see oli tegelikult, teises grupis oli klient objekti suhtes halvustav, tehes seda maha. Kolmas grupp oli nö kontrollgrupp. Kokku osales uuringus 220 Soome kinnisvara hindajat.

Tulemuste analüüsimisel selgus, et hindamistulemuste erinevus oli üsna suur, jäädes vahemikku 195 000 eurot kuni 650 000 eurot. Kontrollgrupi tulemus oli 323 000 eurot. Kõige homogeensem seltskond oli tulemuste suhtes nö positiivne grupp, see-eesti kõige erimeelsem oli negatiivne grupp, kus saavutatigi madalaim ja kõrgeim hindamistulemus. Selle põhjuseks peeti uuringus, et negatiivse grupi hindajad tajusid kliendi mõjutusi vara väärtuse alandamiseks, kuid hindajad otsustasid mõjutustele vastu seista. Seetõttu tekkis võrdlusgrupiga võrreldes ka ülehindamisi. Siiski leiti uuringus, et Soomes ei ole kinnisvara hindajad väga mõjutatavad, kuid hindajad peavad oleva valvel, et jälgida kliendi soove hindamisprotsessis.

Veebirakenduste ja – tarkvara ettekannetest olid huvitavad Ari Laitala ja Mikael Postila esitlused, kus Ari rääkis avatud andmebaaside kasutamisest hindamisel ning Mikael kinnisvarafondile kuuluvate elamispindade masshindamisest. Þórunn Björk Sigurbjörnsdóttir Islandilt rääkis andmete analüüsimise vabavaradest ning andmete esitlemise võimalustest. Leedulane Steponas Deveikis tutvustas geoinfosüsteeme, mis on kasutusel Leedus. Tegemist on sarnase tarkvaraga nagu Eesti Maa-ameti geoportaal, kuid tundub, et leedukate süsteem on kinnisvara turuinfo kogumiseks ja esitlemiseks mõnevõrra rohkem arenenud. Ka tehakse seal kinnisvarafirmadega rohkem koostööd.

Minu kui hindaja jaoks lõi silmad särama Norra hindajate assotsiatsiooni  (The Norwegian Valuers and Surveyors Association) esindajate presentatsioon. See hindajaid ühendav organisatsioon on oma liikmete jaoks arendanud kinnisvara hindamise tarkvara juba 18 aastat ning kulutanud 2 miljonit norra krooni. Tulemuseks on hindajate tööd oluliselt hõlbustava abivahendiga, kus andmete kogumine objektil toimub tahvelarvuti kaudu – andmete ja fotode edastamine on tehtud väga lihtsaks. Süsteem on ühenduses mitme erineva registriga (näiteks nagu meie ehitisregister, maaregister jms), mistõttu igasugune dubleeriv andmete ümberkirjutamine jääb ära. Kuigi objekti ülevaatusel kulub võib-olla mõnevõrra rohkem aega, on hindaja jaoks kõik ülejäänud väga lihtne ja mugav – valmib korrektne ja eelkujundatud eksperthinnang erinevat liiki varade hindamisel.

Lisaks vara väärtuse hindamisele koostatakse Norras elamispindadele tehnilisi raporteid, mida nimetatakse kodu müüja raportiks. Eesmärgiks on anda vara potentsiaalsele ostjale ülevaade selle tehnilistest andmetest ja seisukorrast.

Eestlaste jaoks oli tähtsaks hetkeks toonase Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse esimehe Tambet Tiits´u lühike tervitus, kus hõigati välja 2015.aastal Eestis toimuv Balti kinnisvara hindajate konverents.

DSC_0683

Tambet Tiits kutsumas külalisi Eestis 2015.a. toimuvale konverentsile.

Kokkuvõttes oli väga asjalik ja silmaringi avardav rahvusvaheline üritus, kus saime teada, et hindajatel mujal maailmas on sarnased mured andmete ning hindamistulemuste täpsusega, kuid nägime ka kadedaks tegevaid tarkvaralahendusi.

Autor:

Kristjan_Gross

 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kristjan Gross
Kutseline hindaja