Haritava maa hinda mõjutavad tegurid Eestis 2013. – 2014. aastal
Lisaks Gretele kaitses käesoleva aasta juunikuus Tartu kontori nooremmaakler Kersti Luik Eesti Maaülikoolis oma bakalaureusetöö teemal “Haritava maa hinda mõjutavad tegurid Eestis 2013.-2014. aastal”. Selle tööga võitis Kersti geomaatika- ja maaehitusinstituudi parima lõputöö preemia.
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida erinevate põllumajanduslike ja mittepõllumajanduslike tegurite mõju Eesti haritava maa hinnale. Uuringus osalesid kõik Eesti vallad, millede haritava maa hektari keskmised hinnad ja mediaan hinnad olid Maa-ameti kinnisvaratehingute 2013. ja 2014. aastaülevaadetest kättesaadavad.
Joonis 1. Haritava maa mediaan hind Eesti valdades 2014. aastal (EUR/ha)
Põllumajandusmaa on maa, mis sobib põllumajanduslikuks tootmiseks- loomakasvatuseks ja taimekasvatuseks. Toidu- ja põllumajandusorganisatsioon ning ÜRO eristavad kolme erinevat põllumajandusmaa kasutamise otstarvet: haritav maa, püsikultuurid ja püsirohumaa. Haritav maa on maa, kus kasvavad üheaastased kultuurid nagu teravili, puuvill, kartul, köögivili ja muud kultuurid ning maailmas on kokku 13,8 miljonit ruutkilomeetrit haritavat maad.
Maa on piiratud ressurss, mida ei teki juurde ning seega tuleb seda otstarbekalt kasutada ja vääriliselt hinnata. Haritav maa ning selle hinna muutused pakuvad eelkõige huvi põllumajandusega tegelevatele inimestele. Lisaks põllupidajatele on haritava maa hinnamuutustest ja haritava maa hinda mõjutavatest teguritest huvitatud ka mitmed teised huvigrupid nt. riigiametnikud, kinnisvaraarendajad ja investorid.
Pidev rahvaarvu suurenemine kasvatab vajadust maa ja toidu järele ning kuna maad on piiratud koguses, siis tõuseb ka haritava maa väärtus, kuna seda hakatakse järjest enam kasutama ehitusaluse maana. Haritava maa hinda mõjutavad väga paljud tegurid ning olenevalt maa kasutamise otstarbest jagatakse tegurid nelja rühma: agronoomilised, majandus ja demograafilised ning geograafilised teguri.
Autorile teadaolevalt on varem Eestis uuritud boniteedi mõju põllumajandusmaa hinnale, kuid teiste tegurite mõju haritava maa hinnale uuritud ei ole. Mitmetes teistes Euroopa riikides läbiviidud uuringutes on selgunud korrelatsioon haritava maa hinna ja mullaviljakuse, maatüki asukoha, kuju ning ligipääsetavuse vahel.
Koostatud bakalaureusetöös selgus, et kõige enam mõjutasid 2013. ja 2014. aastal Eesti haritava maa hektari mediaan hinda mullaviljakus ehk boniteet. Boniteedi mõju haritava maa hektari hinnale on positiivne, mis tähendab, et kõrgema mullaviljakusega haritava maa hektari hind on kõrgem, kui madalama mullaviljakusega maa hind.
Lisaks mõjutavad Eesti haritava maa hinda väga mitmed tegurid, mis on välja toodud bakalaureusetöö täistekstis. Sellega on võimalik tutvuda Eesti Maaülikooli arhiivis või küsida otse autorilt – kersti.luik@domuskinnisvara.ee
Autor
