Enim tehinguid maadega tehakse Saue vallas
Ajas muutuvad kinnisvaraturu osaliste eelistused ja seda dünaamikat on põnev jälgida. Kinnisvara müügi ja ostu vundamendiks on teatavasti asukoht, asukoht ja veelkord asukoht. Piirkondade arengut ja atraktiivsust mõjutavad paljud detailid, alates taristu arengust ja kohaliku omavalitsuse toimekusest kuni arendajate endi usuni ja tuleviku nägemuseni välja. Kinnisvara hind on alati oluline indikaator, kuid tehingute arv on see, mis näitab tegelikult turu aktiivsust ja ostjaskonna käitumist.
Tallinna lähiümbruse valdades toimub märkimisväärne osa tehingutest Eesti kinnisvaraga. Suure käibega tehinguid korteriomanditega on analüüsitud palju, vähem tähelepanu on saanud tehingud hoonestamata maadega, eriti elamumaadega. Selgub, et kui võrrelda omavahel 2007 ja 2017 aastat, siis muutusi on toimunud omajagu. Ümber Tallinna paikneva seitsme rõngasvalla hulgas võitlesid nö esikoha pärast tehingute arvu osas kümmekond aastat tagasi Harku ja Rae vald. Kui kõikide maa sihtotstarvete kokkuvõttes oli esikohal Rae vald, siis enim tehinguid elamumaadega tehti 2007. aastal Harku vallas – kokku 146 tehingut. Elamumaa osas järgnesid Rae vald 117 tehinguga ja Viimsi vald 113 tehinguga. Teistes valdades tehti juba selgelt alla 100 elamumaa tehingu aastas.
Suurim kukkuja on Harku vald
Kümme aastat hiljem on jõujooned muutunud ja kõige rohkem tehinguid maadega tehakse Saue vallas, kus tehti enim tehinguid ka elamumaadega, kokku 159. Saue järel hoiab teist positsiooni Rae vald 133 tehinguga, millele järgneb tihedalt Viimsi 128 tehinguga. Harku valla tulemuseks jääb 112 elamumaa tehingut. Tähelepanuväärne on, et kui Saue, Rae ja Viimsi on tehingute arvu 10-aastases võrdlusperioodis kasvatanud, siis Harku vald on mainitutega võrreldes ainus, kus tehingute arv on kukkunud. Mahu kukkumine 23 % on suur muudatus, arvestades, et turg oli aktiivne mõlemal võrreldaval aastal.
Saue valla suure kasvu põhjuseks võib pidada nii haldusreformi kui ka kinnisvara arendajate suuremat tähelepanu eriti Laagri aleviku ja Saue linna ümbruse suunal. Valminud ja valmimas on mitmed mahukad elamurajoonid, kus korralik taristu ja atraktiivne ümbruskond ning mis toovad valda juurde eelkõige nooremapoolseid perekondi. Kuna Laagrisse on otsustatud rajada uus riigigümnaasium koos spordihoonega, siis võib prognoosida, et nõudlus valla kinnisvara osas jääb kõrgeks. Harku valla kukkumist on juba keerulisem hinnata. Ühelt poolt võib põhjuseks pidada pikalt vindunud legendaarse Haabersti ristmiku läbilaskega seotud probleeme, aga teisalt tundub, et suurem elu kandubki ka Tallinna ümbruses Eesti suuremate magistraalide ehk Tartu ja Pärnu maanteede ümbrusesse. Meri on ja jääb Harku tõmbenumbriks ka tulevikus, mistõttu potentsiaali elukeskkonnana on Harkus mõistagi piisavalt. Hetkel on varasem sära veidi tuhmunud ja võimaldanud Saue ja Rae vallal omavahelises konkurentsis ette rebida. Kas otsustavalt, seda näitab juba aeg.