Eesti ehitab, aga kes vastutab?

Eesti ehitab. Üksteise järgi kerkivad büroohooned, koolid, haiglad, spordi- ja kaubanduskeskused, arendatakse uusi elamupiirkondi. Nende seas on kõrghooneid, on ehitisi, milles viibib korraga väga palju inimesi. Vormilt uued ja ilusad, kas aga ka sisult? Kes vastutab selle eest, mis peidus seinte taga? Selle eest, mida tavaline inimene ehitist kasutades ei näe ega ei oska näha?

Loakohustuslik ehitamine tuleb dokumenteerida ja seda peab tegema ehitaja. Ehitamine tuleb alati dokumenteerida, kui ehitamiseks on nõutav ehitusluba. Kuid vastutama inimeste ohutuse eest, kes tema hoones hakkavad viibima, hakkab ehitise omanik.

Tajumata edaspidist vastutust on sageli just ehitiste (tulevased) omanikud kärsitud ehitise kasutusse lubamisel. Arendajal võib olla lepiguline kohustus tähtaegselt ehitisele kasutusluba saada. Kaubandus- ja büroopindade renditulu ei kannata samuti oodata. Kohalikust omavalitsusest lubade menetlusest tagasi tulev pikk märkusterida teeb protsessi keeruliseks ja närvesöövaks. Ehituse ja seda tõendavate dokumentide parandamist tehakse sageli kiirustades ja mõnikord kahjuks ainult paberil. Aga mitte ainult formaalsuste täitmiseks ei ole ehitamise (sealhulgas ehitamise dokumenteerimise) järelevalve oluline.

Piltlikult öeldes – ohtlik möödasõit ehitamise vastassuunas võib lõppeda katastroofiga.

Nagu meie liikluskäitumine näitab, täidetakse liiklusreegleid kahjuks tihti vaid karistuse vältimiseks. Kui kiiruskaamera on edukalt läbitud, võib jälle gaasi põhja vajutada. Samuti üritatakse ka ehitada ja ehitamise protsessi dokumenteerida ametnike jaoks, kooskõlastuste saamiseks, karistuste vältimiseks, kiirustades ja vigu varjates. Kasutades odavamaid, mittesobivaid tooteid. Järelevalveorganitele esitatakse tõendamiseks vaid paberil õigete materjalide sertifikaadid. Või paigaldatakse seadmeid ja kasutatakse tooteid juhendit mitte järgides.

Ometi ei taha Eestis keegi kogeda Riia Maxima katuse sissevarisemise juhtumit või Itaalia sillavaringu traagikat. Või jääda kinni lifti ega kaotada elu leekidesse lahvatunud kaubanduskeskuses.

Saatan on peidus pisiasjades.

Tabavalt ütles ehitusvigade kohta RKAS 2017.a omanikujärelevalve seminaril Ago Holm- saatan on peidus pisiasjades. Põhiliste ehitusvigadena toodi seminaril näiteks välja näiteks valesti paigaldatud juhtmed (kaabeldus) – ebaõiged kinnitusvahendite kaugused, tulekindla kaabli või kaablitee kohal ei tohi olla teisi kommunikatsioone – ei kulgemisi ega ristumisi. Viimati nimetatud viga on kahjuks väga sagedane nähtus. Veel – piksekaitsejuhiks sadeveesüsteemid. Maandustraat kokkupuutes soojustusega. Puidu ja betooni kokkupuutel kasutatud sügavimmutamata puitu. Sobimatud kinnitusvahendid. Tööd ei ole teostatud vastavuses projektiga. Nimekiri on pikk. Suures osas iga selline väike “apsakas” võib tähendada sädemest tõusvat leeki või konstruktsioonide enneaegset kulumist. Enamuses jäävad kõik ülalnimetatud “pisivead” siseviimistuluse taha peitu. Teisisõnu kaetud tööd. Kaetud tööde akt on ehituse ohutust tõendavamisel võib öelda, et üks olulisemaid dokumente. Ja see peab olema vormistatud nõuetekohaselt.

Ehitamise dokumenteerimine – see on imelihtne?

Ehitusseadustikust tulenevalt peavad ehitamist kajastavad dokumendid võimaldama saada ehitise kasutamiseks ning selle kontrollimiseks asjakohast teavet ehitisest ja ehitamisest, sealhulgas ehitamisel kasutatud ehitustoodetest ja -materjalidest. Ehitusdokumentidest peab olema võimalik tuvastada ehitamise eest vastutanud isik.

Kahte lausesse sätestatu tähendab tegelikkuses iga dokumendi sisulist nõuetele ja ka tegelikule olukorrale vastavust. Seetõttu ei tohi ehituspäevikuid ega kaetud tööde akte “taastada”, need peavad olema ajakohased. Ehitamisel kasutatud materjalid ja tooted peavad olema oma omadustelt sobivad ja nende kasutus peab olema nõuetekohane. Dokument kinnitab ehitise ohutust ja ka seda, et seal on turvaline viibida ka tulevikus.

Seda, kas ehitaja ehitab õigesti ja ka tõendab seda nii nagu peab, ei oska ehitise omanik reeglina ise kontrollida. Selleks on ehituse omanikujärelevalve.  

Seega ehitise dokumenteerimine on imelihtne vaid oma ala asjatundjale. Korrektne ehituse dokumenteerimine on ehituse lõpus ehituse omanikule üleantav ja ehituse ajal esitatav täitedokument. Sisaldab minimaalselt näiteks kvaliteedi juhtimise plaani, ehitustööde päevikuid, kaetud tööde akte, teostusjooniseid, betoonitööde protokolle, paigaldus,- kasutus,- ja hooldusjuhendeid, tunnistusi jne,

Kasutusloa kättesaamisega aga vastutus ehitise ohutuna säilimise ja selle dokumentaalset tõendamise eest veel ei lõppe. Näiteks alla 10 aasta vanuste liftide tehnilist seisukorda tuleb kontrollida iga 24 kuu tagant, vanematel iga 12 kuu tagant. Eskalaatorile ja liikurteele tuleb audit teha iga 2 aasta tagant. Elektripaigaldisele, mis on üle 35 amprise peakaitsmega madalpinge-elektripaigaldised (äri- ja büroohooned, tööstushooned jne), majutushoonete elektripaigaldised, enama kui kahe korteriga hoone korterivaldajate ühiskasutuses olevad elektripaigaldised ja kõik kõrgepingeelektripaigaldised (nt alajaamad), on korraline audit kohustuslik kord kümne aasta jooksul.

Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde.

Eestlasele on omane kõike ise teha. Õnneks hakkame siiski tasapisi jõudma spetsialistide ajastusse. Pagar küpsetab saia ja korstnapühkija pühib korstnaid. Tark ettevõtja tegeleb oma ettevõtluse arendamise ja juhtimisega. Ta hindab adekvaatselt oma aega ja vastutust. Ärihoone omaniku või arendajana peab ta tagama mitte ainult kasutusloa kättesaamise vaid ka ohutu ehitamise ja ehitamise õigesti dokumenteerimise.

Kokkuvõttes – puudulikult või valesti esitatud dokumentatsioon teeb ka menetlusprotsessi pikaajaliseks ja raiskab nii menetleja kui ka ehitise omaniku aega. Ning toob kaasa halvimal juhul õnnetusjuhtumi. Seevastu korrektselt dokumenteeritud ning ettenähtud juhtudel teostatud ka hoone tehnosüsteemide kontroll, on kasutusloa saamine kiire ning tõrgeteta. Nõuetele vastavale hoonele väljastatakse kasutusluba pärast ehitise ülevaatust, 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.