Oska kütta arukalt ja ohutult
Pimedate ja jahedate sügisõhtute mõnusaks möödasaatmiseks süüdatakse paljudes kodudes tuli kaminates, ahjudes. Kahjuks mõned meie seast just seetõttu kevadet enam ei näe.
Eelmisel aastal hukkus tulekahjudes 38 inimest. Neist 36 oma kodus. Pooled õnnetustest juhtusid öösel. 64% juhtumitest puudus töökorras suitsuandur. Lisaks hooletusele kaotavad mõned meist elu kahjuks ka oskamatusest kasutada lahtist tuld, näiteks kütta ahju. Ehk on õige aeg tuletada meelde oma ala asjatundjate tarka nõu ja seda jagada.
Puit küttematerjalina.
Üldreeglina võib ahju massi 100 kg kohta põletada 0,7 kg puitu. Praktikas tähendab see, et 1000 kg massiga ahjus võib korraga põletada umbes 7 kg puid, 1400 kg kaminates umbes 10 kg ja 2300 kg kamin-leivaahjudes ligikaudu 15 kg. Ekspert Arvi Rus sõnul on parima kütteväärtusega sanglepp. Samuti soovitab ta kütmisel korraga okaspuud ja leppa kasutada, okaspuu annab kiiremini sooja, aga lepp põleb kauem.
Ettevaatust, tahmapõleng!
Põlemise efektiivsust ja küttekolde toimimist mõjutab oluliselt küttepuude niiskus. Niiske puit eraldab oluliselt rohkem tahma- ja tõrvaineid ja võib põhjustada tahmapõlengu. Tahmapõleng on suitsulõõri seintele kinnitunud tahma ja pigi süttimine. Martin Lambing, Päästeameti Päästetöö osakonna juhataja, on toonitanud, et tahmapõlengut peab igal juhul vältima, sest tagajärjeks võib olla tulekahju. Arvestama peab, et tahmapõlengu korral tõuseb suitsulõõris temperatuur kõrgemaks, kui see on ettenähtud küttesüsteemi kasutamise tavaolukorras. Liigse temperatuuri mõjul võib ka küttesüsteemi välispinna temperatuur tõusta liiga kõrgeks, mistõttu võib tekkida tuleoht ka selle lähedal olevatele konstruktsioonidele või materjalidele. Samuti võib ka väiksema tahmapõlengu tagajärjeks olla küttesüsteemi kahjustumine.
TAHMA SÜTTIMISEST LÕÕRIS TULEB ALATI TEAVITADA HÄIREKESKUST TELEFONIL 112!
Küttekolle ja ventilatsioon
Ruumis, kus küttekollet kasutatakse, peab olema piisavalt õhku. Põlemiseks vajalik lisaõhk tuleb juhtida ahju kõrvale või alla. Põlemiseks vajalik õhk juhitakse tuhaluugi ja ahju ukse õhuavade kaudu koldesse.
Ventilatsioon võib hoones põhjustada alarõhu. Korstna tõmme peab ületama majas oleva alarõhu, vastasel juhul ei saa suits korstna kaudu väljuda. Kahtluse korral kontrolli enne tule süütamist tõmbe suunda asetades põlev tikk tuhaluugi õhuavade ette. Vahel aitab tõmmet parandada siibri veidi varasem avamine, kuna korstnasse voolav soe õhk suurendab selle tõmmet.
Salvestava kaminahju kütmine
Enne kütmist vaadake järele ega koldes ole liiga palju tuhka.
Kui tuhk ummistab resti kasvõi osaliselt, on põlemine häiritud ning kolde tuharest võib üle kuumeneda ja kahjustuda. Tuhk eemaldatakse alles siis, kui see on täiesti jahtunud. Tuha eemaldamiseks tuleb kasutada metallnõud.
Avage siiber.
Kontrollige tõmmet kolde avast või tuhaluugi õhuavast tuletikuga või sütikuga.
Kui lõõr tõmbab, võib puud sisse laduda ja tule süüdata. Kui lõõr ei tõmba, võib avada tahmaluugi ja soojendada alakanalit põletades seal veidi paberit, kuni lõõr hakkab tõmbama.
Puude ladumine. Sõltuvalt puude pikkusest ja kolde suurusest laotakse puud horisontaalselt või vertikaalselt. Puid laduda maksimaalselt 2/3 kolde mahust, kuna 1/3 ruumist on vajalik tule põlemiseks.
Puude süütamine. Tänapäeval soovitatakse puud süüdata koldesse laotud kuhja ülaosast. Selle teguviisi eesmärk on jõuda tõhusama põlemiseni kiiremini, kui alt süüdates ja kogu puidukogust üles kuumutades. Lisaks eraldub nõnda algfaasis kordades vähem suitsu. Süüteks võib kasutada paberit koos peente pilbastega või spetsiaalseid süüteklotse.
Põlemisõhu reguleerimine.
- Süütamise ajal olgu kõik õhuribid lahti.
- Kui puud põlevad korralikult, reguleerige tuhaluugi ventilatsiooniavasid nii, et põlemine ei toimuks täie jõuga. Liiga suur õhuvool kiirendab suitsugaaside liikumist lõõrides ja osa jääb lõpuni põlemata. Need viivad korstna kaudu välja energiat ja saastavad keskkonda.
- Liigne õhuhulk tuleb ka üles soojendada, mis kulutab asjata vabanenud energiat. Kui leek on väga hele, on õhku liiga palju. Kui näete leegis punast tooni, on see märk õigest õhukogusest. Salvestavat ahju ei tohi vinnutades kütta, sest nii ei põle osa gaasidest ära ja ahju lõõrid tahmuvad. Tahm on väga hea isolaator ja takistab soojuse salvestumist ahju tarinditesse.
• Enamikul ahjudel võib tuhaluugi õhuavad põlemise ajal pea täielikult sulgeda. - Kui suurem osa puudest on lagunenud süteks, võib tuhaluugi õhuavad täielikult sulgeda.
Puude lisamine.
- Kui soojust on vaja rohkem, kui esmalt puid koldesse pandi, lisage ülejäänud ports alles siis, kui esimene on täiesti söestunud.
- Puude lisamisel sulgege kõigepealt tuhaluugi õhuvõtuavad, seejärel praotage veidi ahju ust ning oodake, kuni põlemine stabiliseerub. Seejärel avage ahju uks aeglaselt. Kui ahju uks avada kiiresti, tungib suits tuppa.
- Põlemist ei tohi häirida tule asjatu segamise või ahju ukse avamisega.
- Kui ahjulõõrid on seestpoolt juba väga kuumad, jääb lisatavate puude põlemisest tekkiv kasulik soojushulk väga väikeseks. Samal ajal tekib ahjule ülearune temperatuurikoormus, mis hakkab ahju kasutusiga lühendama. Külma ilmaga on parem kütta ahju kaks korda päevas ja mõõdukalt, kui üks kord ja liiga palju.
Söed.
Kui koldesse on jäänud ainult söed, sulgege ahju ukse õhuavad. Seejärel võite ka siibrit koomale lükata nii, et see jääb lahti umbes 3-4 cm. Kui söed on täiesti tumenenud, võib siibri sulgeda ilma vinguohuta.
Ära põleta prügi!
Küttekoldes ei tohi põletada puitlaastplaate, vineeri ega liimi või värvi sisaldavaid materjale. Ärge süüdake tuld jäätmetega (piimapakid, plastik jms) või kriitpaberiga.
Kui küttekolle on olnud kaua kütmata niiskes ruumis.
Esimesel kütmiskorral tohib küttekoldes põletada vaid väikese koguse puid. Kui jätate hoone pikemaks ajaks külmaks, jätke siibrid lahti. Nõnda vahetub õhk ning ahi ja hoone püsivad kuivad.
Kui ahjul on suvesiiber, võib seda süütamise ajal mõneks minutiks avada.
OHUTUS
- Kamina ette ei tohi paigutada süttivaid materjale, nagu küttepuud või ajalehed või vaibad. See on olnud tulekahjude levinud põhjus, kui ahjust on lennanud säde või kukkunud süsi.
- Lahtise luugiga kütmisel tuleb järgida lahtise kamina ohutuskaugusi (vähemalt 1,5m), kuid üldreeglina tasub ahju uksed kütmise ajal kinni hoida.
- Kui siiber liiga vara kinni panna, võib suits eluruumidesse levida. Majas või korteris peab olema suitsuandur ja soovitatavalt ka vingugaasi detektor, sest vingugaasi suitsuandur ei tuvasta. Vingugaasi detektor on seinale kinnitatav patareitoitel seade, millel on nii heli- kui ka valgusalarm.
- Vingugaas ehk CO on lõhnatu, värvitu ja maitsetu. Mürgistuse tunnused on peavalu, pööritus, väsimus, nõrkus ning teadvuse kaotus.
- Lase korstnapühkijal teha küttekollete puhastus vähemalt üks kord aastas, suvilas iga kolme aasta tagant. Üksikelamus võib korstnat pühkida ka omanik ise, kuid sel juhul peab vähemalt kord viie aasta jooksul ka korstnapühkija kutsetunnistusega inimene küttesüsteemi puhastama, üle kontrollima ja väljastama vastava akti. Sobiva korstnapühkija kontaktid võid leida siit: https://www.korsten.ee.
- Küttekollet ei tohi jätta ilma järelevalveta küdema.