Uus parkimisnorm on löök noorte perede rahakotile
Tallinna Linnavalikogu kehtestas tulevastele arendustele 17.09.2020 uue parkimiskohtade normi. Suures pildis on uus normdokument kindlasti teretulnud, sest teeb nii mõnegi varasemalt keeruka olukorra selgemaks. Täpsemalt on uus parkimisnorm sõltuvalt korterelamu asukohast 1,0 – 1,5 ja nii ei erine uus olukord justkui varasemast. Siiski on loodud suurem selgus selles osas, et kuskohas käsitletakse seda normi maksimaalse parkimiskohtade arvuna – südalinnas – ja kus minimaalselt nõutavana (vahevööndis ja äärelinnas st põhilistes kortermajade ja eramupiirkondades). Seega on Tallinna Linnavalitsus jätnud endale õiguse nõuda arendajalt nn magalarajoonides ka rohkem kui 1,5 parkimiskohta iga ehitatava korteri juurde.
Täiesti uus lähenemine on aga võetud parkimiskohtade asukoha paigutamisele, millel on oluline mõju nii linnaruumi väljanägemisele, aga kindlasti ka kinnisvaraarenduse (st lõpuks korteriostjate) rahakotile. Nimelt peab edaspidi olema suur osa parkimisest projekteeritud hoone mahtu. Näiteks südalinnas 100% ning korterelamurajoonides sisuliselt 2/3 parkimiskohtadest. Tõenäoliselt soov silmale nähtavat linnaruumi autodest puhtamaks saada tähendab aga suuremaid kulusid. Kui varem pidid korteriostjad kinni maksma asfaldi või tänavasillutise ja selle alused kihid, siis nüüd tuleb neil hakata maksma hoone eest, millesse autod tuleb panna. Ja loomulikult on ka selle auto ümber oleva hoone edasise haldamise kulu suurem, kui väliparklal. Ehk siis igal juhul on uue normiga muudetud nii elu- kui ärihoonete rajamine kallimaks ning eks meil tarbijatena tuleb see kõik kinni maksta. Ja seda polegi nii vähe.
Numbrid aitavad teha puust ja punaseks. Üks parkimiskoht koos manööverdamisruumiga, arvestades hoone kandekonstruktsioonide loogilist sammu, vajab keskmiselt ca 28 m2 pinda. Mustamäel, kus pinnas on liivane ja arhitektuur lihtne, on võib sellise parkimise jaoks arvestada nii maa-alusel kui -pealsel korrusel kortermaja enda koosseisus ca 700 eur/m2 (hinnad koos KM-ga). Eraldi parkimismaja puhul kujuneb hinnaks ca 450 – 500 eur/m2. Kristiines, kus pinnas on kehvem, kinnistud väiksemad ja ehitamine seega keerukam, on parkimiskoha ehitusmaksumus isegi üle 800 eur/m2. Ühe hoone mahutu paigutatud parkimiskoha maksumus kõigub seega 20 000 euro ümber. Kuna 1/3 kohtadest võib jääda lageda taeva alla, siis kärbime hinnangulist lisakulu selle koefitsendi võrra. Ükskõik, kuidas arendaja ka parkimiskoha hinda pakendab ja lõpptarbijale turustab, siis tänases turuolukorras ca 90 – 120 000 eurot maksva Mustamäe 2-toalise korteri ostmisel peab uute normide täismahus rakendumisel ostja arvestama ca 15%-lise lisakuluga.
Mida kallim on korter ise, seda väiksem on proportsionaalselt parkimiskoha kulu. Kesklinnas on kallite parkimiskohtade ostmine juurdunud traditsioon ning paljudel projektidel parkimiskoha hind müügiprotsessis määratud ka reaalsetele kuludele vastav. Nende korterite ostjate sihtgrupp suudab seda ka finantseerida. Magalarajoonides on teine sihtgrupp, teistsuguse keskmise palga ning laenuvõimalustega. Ja kokkuhoidlikuma eelarve nimel ei pirtsutata selle pärast, et talvehommikul lumi klaasidelt ja kapotilt maha pühkida. Ka maa ei ole nii kallis, et peaks kõik autod vägisi hoonesse suruma. Isegi kui arendaja turundab parkimiskohti olematu hinnaga, nagu see odavamate projektide puhul seni tavaks olnud – on selle ehitamisega seotud kulud lõpuks ikkagi müügihinna sisse peidetud. Tänasele põilisele sihtgrupile – tavalised noored, kellel perelisa tulemas ja uus suurem kodu hädavajalik – on ca 15%-line kinnisvara hinnatõus lihtsalt parkimisnormi muutuse pärast ebamõistlik ja -vajalik.