On aeg pöörata usku – kivimajadelt puidu hüvede kasuks!

Eestlaste elu ja kombed, traditsioonid ja kultuur on alati olnud tihedalt seotud metsaga. Kuigi vahepeal pöördusime kivimajade usku, siis nüüd on õige aeg taasavastada puidu hüved! Uute hoonete ehitamisest lisanduv suur keskkonnakoormus on selgelt jõudnud paljude inimeste teadvusesse ning kliima soojenemisest tingitud mõjud on täna tuntavamad kui eales varem. Kivilille Kodud elamukompleks on siinkohal hea näide teadlikust rohelisest maailmavaatest, võimalus jätta loodusele endast sõbralikum ja hoolivam jalajälg www.kivilille.domus.ee Alljärgnevalt kirjutame ka lahti puidu hüved – nii on kodu soetamisel või rajamisel tõendatud teadmiste pealt ehk ka lihtsam rohelist valikut teha.

Miks just puit? Mis siis on need puidu hüved?

Energiasäästlikkus
Puit on soe ning isetaastuv looduslik ehitusmaterjal, mis säästab energiat nii tootmisel kui ka kasutamisel, nt sama kandevõimega terastala tootmiseks kulub 6 korda rohkem energiat kui liimpuittala jaoks. Puidu kergus ja samas piisav kandevõime on suureks eeliseks tema kasutamisel kaasaegsete hoonete kandekonstruktsioonides, mis tähendab ökonoomset ja jätkusuutliku suhtumisega ressursikasutust.
Puidu kasutamine ehitamisel vähendab ka olulisel määral ehitustegevuse CO2 emissioone ning ehituse ökoloogilist jalajälge. Kasvamisel omastab puu süsinikdioksiidi ümbritsevast atmosfäärist, mis talletatakse ehituskonstruktsioonidesse.
Ühtlasi on puit ka taaskasutatav materjal, samuti kasutatakse ehituspuidu tootmise käigus tekkinud jäägid muude puidutoodete tootmisel või energeetikas. Puitdetailide tehases tootmise täpsus ning konstruktsioonilahenduste efektiivsus aitab oluliselt vähendada ehitamiseks kasutatava puidu koguseid ja tekkivate puidujäätmete hulka.

Helipidavus
Samamoodi nagu tulekindlus on ka hoonete helipidavus määratud ehitusnormidega, milliste kohast täitmist on ka Kivilille Kodude projekteerimisel arendaja oluliseks eesmärgiks seadnud. Halb helipidavus ei ole kaasaegsete puitmajade oluline tunnusjoon, vaid kõikide mittepädevalt projekteeritud ja ehitatud majade probleem. Kivilille Kodude vahelagedes ja seintes kasutatavad tehnilised lahendused on edukalt katsetatud ning on kasutusel olnud arvukatel varasematel Timbeco Woodhouse poolt ehitatud hoonetes.

Tulekindlus
Jätkuvalt on levinud eelarvamus, justkui oleks puitmaja tule mõjule oluliselt vähem vastupidav kui kivist ehitatud maja. Tegelikult pole aga kandvate konstruktsioonide materjali valikul hoone tulepüsivuse võimega otsest seost. Pigem on hea mõista, et iga õigesti projekteeritud ja ehitatud puitmaja vastab kõikidele tuleohutuse nõuetele sama hästi kui analoogne kivimaja.
Ükski uuselamu Eestis (sealhulgas puidust ehitatud majad) ei saa kasutusluba kui pole täidetud kõik tulepüsivuse tagamise reeglid. Kõik Kivilille kodud on projekteeritud laialdast kogemust omavate inseneride poolt ning kasutatud tehnilised lahendused on kooskõlas kehtivate ehitusstandardite ja nõuetega. 

Niiskus
Kõik Kivilille Kodudeks kasutatavad puitelemendid on toodetud kuivades tehasetingimustes kasutades ainult sobivat, sertifitseeritud puitu, mille tugevusklass ning niiskusesisaldus on kontrollitud. Elemendid pakendatakse tehases ilmastikukindlalt, ning see säilitatakse kuni montaažitööde lõpuni, välistades niiskuse ligipääsu ehitustööde käigus kuni avatäidete, fassaadikatte ning katuse paigaldamiseni. Puitelementidest hoonekarbi püstitamine on oluliselt kiirem võrreldes kivihoone ehitusega, ja see ei nõua pikaajalist kuivatamist enne viimistlustööde algust, mis aitab kaasa ehituse kvaliteetse tulemuse saavutamisele. Fassaadi ja katusematerjalid ning avatäited on kõik hoolikalt valitud ja tänu tõhusale järelevalvele ning tehasemajale omaste detailsetele tootmis- ja paigaldusjoonistele on garanteeritud ka lõpptulemuse vastupidavus ja pikk kasutusiga.

Kestvus
Parim kinnitus väitele, et puitmaja kestab aastasadu, on Eestis ja mujal tänaseni püsivad väga vanad puitmajad – Eestis on säilinud kuni 300 aasta vanuseid puitehitisi, mujal Põhjamaades leidub aga ka 800 ja isegi 1000 aastaseid puithooneid. Tänu automatiseeritud ja täpsele tootmise tehnoloogiale on tänapäevaste puitelementidest majade vastavus kehtivatele standartidele ja kõrgetele kvaliteedinõuetele reaalselt teostatav pakkudes suurepärase alternatiivi kivimajale.

Puitmajade tööstusliku tootmise ajalugu Eestis sai alguse möödunud sajandi 50-ndatel aastatel, Tänaseks on puitmajade tööstuslik tootmine arenenud eraldi tööstusharuks, kus tegutseb 140 ettevõtet. Firmad omavad pikaajalisi kogemusi puitmajade tootmisel ja ettevõtete toodang on konkurentsivõimeline Põhjamaade ja maailma kõrgesti arenenud ehitusturgudel. Seda ilmestab fakt, et tänud hinnatud kvaliteedile ettevõtete kogutoodangust ligikaudu 85-90% müüakse Eestist väljapoole – peamiselt Skandinaaviasse, Saksamaale ja Suurbritanniasse, kuid ekspordipartnerite seast võib leida ka Jaapani, Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Korea.

Puitelementmaja
Kõik Kivilille Kodudeks kasutatavad puitelemendid on toodetud kuivades tehasetingimustes kasutades ainult sobivat, sertifitseeritud puitu, mille tugevusklass ning niiskusesisaldus on kontrollitud. Elemendid pakendatakse tehases ilmastikukindlalt, ning see säilitatakse kuni montaažitööde lõpuni, välistades niiskuse ligipääsu ehitustööde käigus kuni avatäidete, fassaadikatte ning katuse paigaldamiseni. Puitelementidest hoonekarbi püstitamine on oluliselt kiirem võrreldes kivihoone ehitusega, ja see ei nõua pikaajalist kuivatamist enne viimistlustööde algust, mis aitab kaasa ehituse kvaliteetse tulemuse saavutamisele. Fassaadi ja katusematerjalid ning avatäited on kõik hoolikalt valitud ja tänu tõhusale järelevalvele ning tehasemajale omaste detailsetele tootmis- ja paigaldusjoonistele on garanteeritud ka lõpptulemuse vastupidavus ja pikk kasutusiga.