Ridaelamu, paarismaja, eramaja – mis ja kellele sobib?

Õhtuleht Kirjastuse paberväljaandes Sinu Kodu ilmus 30. septembril artikkel, kuhu oli intervjuu andnud meie kutseline maakler/konsultant Kristiina Susi. Avaldame artikli täismahus ka meie blogis.

Täitsa oma maja on paljude perede unistuseks. Kui aga rahakott ei võimalda veel eramaja soetada, on heaks variandiks ka ridaelamuboks või paarismaja.

Kas nüüdisajal on rohkem huvilisi ridaelamu, paarismaja või eramaja vastu, ei saa Domus Kinnisvara maakleri Kristiina Susi sõnul päris otse öelda. Ta toonitab, et see sõltub paljuski sihtgrupist ja ka võimalustest. „Kipub nii olema, et need, kes soovivad korterist ära tulla, aga eelarve veel majaostu ei võimalda, soetavad endale ridaelamu, sest see on igal juhul privaatsem kui korter,“ ütleb ta.

Samas on rohkelt neidki, kes leiavad, et just ridaelamuboks või paarismaja on nendele ideaalne. „Mõni inimene tahabki ainult ridaelamut – talle ei meeldi nii palju muru niita ja lund lükata, kui oma maja puhul seda tegema peab. Ridaelamuomanik soovib, et tal oleks oma väike roheline murulapike, kus hommikukohvi juua ja mõni ürdipeenar teha, kuid rohkemaks pole soovi ega aega,“ ütleb maakler.

Eramaja privaatsus on paljudele meeltmööda

Kui rääkida eramajast, siis sel on Kristiina Susi hinnangul eeldatavasti kõige rohkem plusse – samas ka miinuseid, millest nii mõnigi on seotud rahaga. „Eestlane armastab endiselt privaatsust – tore oleks, kui naaber elaks lausa mitme kilomeetri kaugusel. Eramajas on kindlasti boonuseks võimalus olla omaette, vaikselt, privaatselt ning olenevalt krundi suurusest on palju rohkem võimalusi kui ridaelamu puhul,” kõneleb Susi. Näiteks saab maja juurde ehitada oma kasvuhoone ning nautida viljapuude ja marjapõõsaste saadusi.

Alustades aga maja ehitust, on vaja koostada detailne eelarve. Maja hinna kujunemisel mängivad rolli projekt, krundi asukoht ja seisukord, milliseid materjale kasutatakse ning kas palgatakse ehitusfirma või ehitatakse ise. Muu hulgas soovitab Susi korralikult läbi mõelda tehnosüsteemid – nii kütte kui ka ventilatsiooni. „Kui ridaelamu või kortermaja puhul jagunevad kulutused kõigi elanike vahel, siis omas majas arvesta, et kõike tuleb ise hooldada ja loomulikult kulud katta,“ sõnab ta. Arvestades, et maja ehitusel kipuvad summad alati kerkima, peaks kindlasti varuks olema mingi rahapuhver.

Ridaelamute murulapid ei pruugi sobida taimekasvatuseks

Ka ridaelamuboksi ja paarismaja juures on oma privaatne murulapp. „Samas on need maalapid tihtilugu üsna pikad-kitsad siilakad – ega seal aiakultuuri arendamiseks ruumi eriti palju ei ole. Kasvuhoone paigalduseks pole tõenäoliselt üldse ruumi,“ toob Susi välja. See-eest on aga tunduvalt vähem ruutmeetreid ja pinda, mida vaja korras hoida. Nagu mainitud, siis ära jääb igatalvine suurem lumelükkamine või suvine aeganõudev aia korrashoid.

Autoomanikule on kindlasti miinuseks tõik, et ridaelamuboksides pole üldjuhul kinnist garaaži. „Ridaelamud on keskmiselt 100–130ruutmeetrised ja seda pinda eelistatakse kasutada  elupinnana,“ selgitab Susi.

Kuna ühes ridaelamumajas elab mitu perekonda, saab teistega kulutusi jaotada. „Majanduslikust seisukohast tuleb ridaelamu igal juhul soodsam – eramajas elades ei saa kulutusi kellegagi jagada,“ kinnitab maakler.

Nurgaboksid lähevad kui soojad saiad

Ridaelamuboksis elades tuleb arvestada sellega, et tuppa jõudev valgus on piiratud. Susi tõdeb, et mõne kliendi jaoks on see suur miinus.

Just sel põhjusel on eriti populaarsed nurgaboksid, mis on turule tulles küll kallimad, kuid ostetakse peaaegu alati esimesena ära. „Nurgaboksid tekitavad täitsa eramaja tunde, sest aknad on kolme suunda ja valgust on oluliselt rohkem. Klientide erilised lemmikud on need, mis jäävad päeva- ja õhtupäikese poole,“ seletab Susi. Samuti täheldab ta, et mitmes suunas avanevad aknad olid eriti tänuväärsed möödunud suvel, kui kuumade ilmadega oli lihtsam õhu liikumist tekitada.

Maakler leiab, et ridaelamuboksiga sarnase mõõdu annab tegelikult välja ka kortermaja madal esimene korrus, millel võib olla ka oma privaatne aiake. Tänapäeval tehakse kortermajades väga ilusate terrassidega esimese korruse kortereid. „Kortermaja miinuseks võib olla aga see, et näiteks väikesed lapsed jooksevad ülakorteris ringi ja rahu ning vaikust ei pruugi igal hetkel olla. Ridaelamu puhul pole ülemisel korrusel teisi naabreid,“ jutustab ta.

Paarismajja kolitakse nii sõprade kui ka võõrastega

Üsna populaarne on klientide hulgas ka paarismaja – see tähendab, et maja koosneb justkui kahest eraldi majast, mis on omavahel ühendatud. Kummalgi on oma sissepääs ja aed, mis pakuvad suuremat privaatsust. „Paarismajja kolitakse nii oma sõprade ja tuttavatega kui ka võõrastega. Näiteks on tihtipeale nii, et sõbrad otsustavad, et tahaks suuremat ja privaatsemat elamist, kuid samas pole kummalgi täitsa oma maja ehitamiseks piisavalt raha. Siis ostetakse kinnistu kahe peale ning ehitatakse sinna paarismaja. Kogu ehituse eelarve ning ka haldamise kulud saab kahega jagada,“ räägib Susi.

Võõrastega samasse paarismajja kolides tuleb lihtsalt loota, et saad teise perekonnaga kiiresti samale lainepikkusele. „Tõsi ta on, et kui paarismajanaabriga ei saa hästi läbi, võivad asjad üsna keeruliseks kujuneda. Näiteks kui su ainus naaber on täiesti vastu millelegi, mis puudutab tervet maja, siis on raske edasi majandada. Kui aga ridaelamus on viis peret paranduste poolt ja üks vastu, siis on lahendust lihtsam leida,“ osutab Susi.

„Kindlasti on ridaelamu ja paarismaja head vahepeatused neile, kes unistavad majjakolimisest. Samas võin enda kogemusest öelda, et need, kes on elanud ridaelamus ja eelarve vähegi lubab, jätavad paarismajaetapi vahele ning kolivad kohe oma majja,“ ütleb maakler.

Kui kallid need kodud on?

Kui eramaja ehitamine on üsna kulukas lõbu, siis näiteks ridaelamuboks ei pruugi olla kallim kui korter. „Loomulikult sõltub palju ruutmeetrite hulgast, sest korter võib maksta sama palju või rohkemgi kui ridaelamu. Asukoht, asukoht ja veel kord asukoht on see, mis suurt rolli mängib! Ridaelamu pealinna veerel võib olla sama hinnaga nagu korter Tallinnas,“ seletab Susi.

Parimate pakkumiste leidmiseks soovitab maakler sukelduda kinnisvaraportaalide (näiteks Kinnisvara24.ee ja Kv.ee pakkumistesse), samuti kinnisvarabüroode kodulehtedele. „Aeg-ajalt on osal klientidel arvamus, et head ja erilised pakkumised on nii-öelda leti all ja peidus, kuid täna see arvamus enam paika ei pea,“ muigab maakler.