Olukord kinnisvaraturul: must masendus versus teadlik otsustamine
Kindlasti on praegu kõige populaarsemad lood meedias need, mis kuulutavad peatselt saabuvat viimset päeva. Kuigi meist keegi ei oma klaaskuuli, mille abil homset ennustada, on negatiivsete stsenaariumite kultiveerimine lihtsalt inimloomusele omasem ning loomariigist pärit surmahirm toidab seda tugevasti. Pärast väga pikka tõusutsüklit kinnisvaras, on antud sektor eriti aldis igasugustele prognoosidele, mis kujutavad pilti negatiivselt. Kuna me oleme nii oma eraeludes kui ka tööeludes aeg-ajalt kinnisvaraga seotud otsuste ees, on taoliste ebakindlate aegade saatel hea meeldu tuletada paari põhiaspekti. Nimelt – otsustada tuleb teadlikult ning faktide baasil, mida võib hea kõhutunne mingitel juhtudel toetada.
On palju korratud tõde, et kukkuvat nuga ei tasu püüda. Selle baasilt on kõlanud ka sõnumid, et tänasel päeval tuleks enda kinnisvaraga seotud otsuseid edasi lükata. Kõigepealt tuleb mainida, et on olemas hulk situatsioone, kus edasilükkamine pole võimalik. Inimesed sünnivad ning surevad, kolivad kokku ning lahku, lisaks lõputud variatsioonid nendest võimalustest. Isegi kõige keerulisemal 2009. aastal oli tehinguaktiivsus teatud madalamal tasemel stabiilne ning tehingud, mis pidid toimuma, leidsid ka aset. Tagantjärele on ilmselt need tollel hetkel ostu poolel olnud inimesed üsna rahul oma tolleaegse kas rohkem või vähem teadlikult tehtud otsusega. Loomulikult oli suur osa tehingutest sunduslikuma iseloomuga, aga kindlapeale oli ostu poolel ka kainelt kaalutlejaid.
Kuidas taoliste õnnestumistele ka tänasel hetkel paremini pihta saada? Ilmselgelt on palju tervem alustada enda isikliku või ettevõtte raha ning majanduslike väljavaadete hinnangust ning mitte püüda kinnisvaraturgu ajastada. Tööjõuturg saab kindlasti majanduse nõrkuse hetkedel rohkem pihta. Kuid on hulk ameteid, mille pidajaid võib täna üsna immuunseks pidada tänu totaalsele puudujäägile, ning halvim, mis nendega juhtuda võib, on ajutine tööjõuturule suundumine, kus nad kiirelt taaskord üles korjatakse. Ka ettevõtluses suudab reeglina tegevjuht ja/või ettevõtte omanik üsna usaldusväärselt hinnata järgnevate kvartalite või isegi mõne hooaja majandustulemusi, kui just pole tegemist otseselt elektrihinnast tugevas sõltuvuses oleva tootmisega.
Kui eelnimetatud analüüs viitab teatavale võimekusele panna vastu täiendavatele majanduse nõrkusest tulenevatele ohtudele, saab alustada aktiivsemat otsimist kinnisvaraturul. On siis objektiks uus maja või üürikorter, äridel uue laoruumi ehitus enda tarbeks või müügipinna üürimine huvitavas ja kasvavas piirkonnas. Ebakindlad ajad tagavad pea alati kasvava pakkumise, mis võimaldab valida parima asukoha, soodsate kommunaalkulude ning jah, ka tugevamat tunnet tekitava kõhutunde põhjal hoopis laiema valiku varade seast kui aasta-paar tagasi. Isegi kui turu nõrkus osutub pikemaajaliseks, võib õiges asukohas uus (üüri)kodu või äri avamine anda meie tegemistele uue hingamise, mis on tihtipeale keerulisemates olukordades hakkama saamiseks olulisem kui konkreetsed 10 või 15 baaspunkti majanduse tõusu või langust.
Kokkuvõttes on alati parem teha iga otsuse tarbeks kasvõi mingigi plaan, kus analüüsida plusse ning miinuseid eesmärgiga saada koondpilt enda olukorrast. Kuna ilmselt võtab see protsess aega rohkem kui loetud minutid, saame tulla otsuse juurde vähemalt mõned korrad tagasi ning langetada lõplik valik juba läbimõeldud ning rahuliku südamega. Vähem masendusse ajavaid pealkirjasid ning rohkem enda ning oma isikliku või äriettevõtmise keskkonna analüüsi heade otsuste langetamisel.