arrowarrow2backtotopDeutschdropdownEnglishEspañolEestifacebookSuomiFrançaiskarge-service1karge-service2karge-service3karge-service4large-channelslarge-dayslarge-growthlarge-photoslarge-searchlarge-teamlarge-tvlocation-homelocationlocation2logo_domusmailphonephone2PortuguêsquoteРусскийsearchticktwitteryoutube

Tartu kuldne ring: kuidas linn ja piirnevad vallad valglinnastumisega hakkama saavad?*

*Artikkel pärineb portaalist ehitusleht.ee.

Ehitustrusti kinnisvara arendusjuht Olari Pihlapuu kirjutab, miks inimesed Tartus linnapiiri taha kolivad ja mida arendajad ja omavalitsused teevad, et vältida pealinna lähivaldades tekkinud olukorda, kus elanikud sõltuvad autodest ja pendeldavad keskuse ja elukoha vahel.

Raadiraja kortermajade projekt on esimene Ehitustrusti ja Avaare Kinnisvara koostöös tehtav arendus Tartu linna piirest väljaspool. Linna piiril, aga Tartu valla asustusüksuses Raadil.

Linna ruumilise arengu vaatest on see justkui paratamatus, et valglinnastumine toimub ja linn kasvab selle piiridest väljapoole. Seda põhjustel, et suuremates keskustes jätkub linnastumine ja linnalähedased uusarendused pakuvad kvaliteetset kinnisvara veidi soodsama hinnaga. Samuti soodustab valglinnastumist elanikkonna jõukuse kasv ja sellest tulenev võimalus lubada endale kaasaegset, mugavat, energiasäästlikku ja parema elukeskkonnaga kodu. Ehk just parem elukeskkond on see oluline märksõna, mida püüame arendustes läbimõeldult kavandada, kaasates sellesse väljakutsesse nii maastikuarhitekte kui urbaniste, aga ka arhitekte põhjamaadest, kellel on rohkem kogemusi elamisväärse elukeskkonna loomisel.

Linna keskusest eemal on ruumi, et arendada terviklikke keskkondi, kus on olemas erineva vanusega lastele mängulised atraktsioonid ja elanikele rekreatsioonialad. Selle ühe näitena saame Raadiraja arenduses maksimaalselt säilitada olemasolevat madal- ja kõrghaljastust, samuti endise lennuvälja pärandina kaasa saadud muldkehasid maastikuvormidena. 

Kesklinnast eemal asuva elukeskkonna toredusega kaasneb asjaolu, et töökohad ja teenindusasutused, tihti ka kooli- ja lasteaiakohad asuvad Tartu linnas, mis kasvatab pendelrännet. See mõjutab oluliselt liiklusvooge ja vajadust kasvatada infrastruktuuri, millega käivad omakorda kaasas keskkonnamõjud.

Positiivseid arenguid näen selles osas, et Tartu linn ja linnalähedased omavalitused teevad koostööd ühiste bussiliinide kavandamise osas, samuti rajatakse ka Tartu kaubamärgiks saanud rattaringluse parklaid. Lähivaldades on ehitamisel või kavandamisel uued õppehooned ja lasteaiad, mis peaksid vähendama linnasuunalist liiklusvoogu.

Linnaliku ja autost vähem sõltuva keskkonna soodustamiseks oleme arendajana tulevastes projektides kavandanud pindasid nii väikeäridele, kauplustele kui ka büroodele. Raadiraja arenduses peame läbirääkimisi, et paigaldada iga kortermaja välisukse kõrvale pakiautomaat, mis võimaldaks tulevastel elanikel hoida kokku aega ja lihtsustada oma igapäevaelu logistikat.

Kui varasemalt sai mainitud, et valglinnastumine on justkui paratamatus, siis seda tõsiasja soodustab asjaolu, et linnaruumi kavandamisel eelistatakse madaltihedat hoonestust. Ehk on see jätkuvalt mõjutatud nõukogudeaegsete magalarajoonide pärandist, aga fakt on see, et vähese vaba maaressursi kasutamisel on otstarbekas kavandada kõrgemat ja kompaktsemat hoonestust, kus parkimisnorm leitakse vajaduspõhiselt. Sellega käsikäes peaks käima ka teiste liikumisviiside arendamine.