KINNISVARATURUL KORREKTUURI AEG
Märtsikuu oli Tallinna elukondlikul kinnisvaraturul 2014 aasta aktiivseim ning aprillis/mais on tehinguarvud langenud. Viimaste kuude langus puudutab nii keskmist hinda kui ka tehinguaktiivsust. Turu rahunemine selleks korraks on ilmselt selge kõigile turuosalistele. Seejuures on mul hea meel, et turuosalised on käitumas mõistlikult ning reaktsioon kasvanud hindadele on tulnud nii kiiresti. Tänast korterite turgu iseloomustab eelkõige:
– ostjate poolt ostuotsuse põhjalikum kaalumine, mõningal juhul ka edasilükkamine
– müügipakkumiste sh uusarenduste hulga suurenemine
Minu hinnangul on selle peamiseks põhjuseks viimase aasta jooksul kõrgele kruvinud hinnatasemed, mis on ületanud lihtsalt ostjate mõistliku finantseerimisvõime. See omakorda on olnud tingitud pakkumiste vähesest hulgast. Sealhulgas puudulikust uusarenduste pakkumisest. Defitsiidi tunne on tekitanud emotsioone ning emotsioonid kruvinud hindu. Nüüd on uusarenduste hulk suurenenud, mis on vabastanud turule ka jäelturu pakkumisi. Seetõttu on Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind kaotanud kahe kuuga ca 89.- eurot (6,1%).
Väike vale, suur vale, statistika?
Ilmselt vaevab kõiki kinnisvarast huvitatuid küsimus, et mis saab edasi? Olen veendunud, et ka tänaseks veidi langenud hinnatasemes on veel veidi emotsiooni ja soovunelmaid sees. Suurenenud pakkumiste tingimuses on müük muutunud keerulisemaks ning mõne kuu jooksul on müüjad sunnitud astuma samme pakkumishinna langetamiseks. Usun, et statistiliselt on meil veel hinnalangetamise ruumi ruutmeetri kohta ca 150 euro ehk ca 10% jagu. See korrektuur leiab tõenäoliselt aset suvekuudel ning sügiseks oleme tagasi oma tavapärases rütmis.
Statistiliselt saame muidugi näha veel mitmeid võnkeid. Nimelt on nii mõnigi edukalt müünud uusarendus tänaseks veel üldisest tehingute andmestikust läbi kandmata. Näiteks Merko Kentmanni maja müügid, mis peaks peagi notariaalse vormistamiseni jõudma, tõstavad keskmise hinnataseme uutesse kõrgustesse. Seega tuleb statistilistesse muutustesse suhtuda skepsisega ning jälgida rohkem klientide reaalset ostukäitumist.
Paanikaks ei ole põhjust
Nii nagu emotsioonid kruttisid hinda ülespoole, nii suudavad emotsioonid ka hinda alla viia. Seetõttu soovitan kõigil turuosalistel oma samme rahulikult seada. Eelkõige tuleks lähtuda oma pere vajadustest ja võimalustest. Kodu ostmiseks on alati hea aeg ning ka müügitehingute korraldamisel saab hetkeolukorrast parima võtta. Nagu aastate taha jäänud kinnisvarakriis näitas, leiavad head objektid omale ostja kiiresti ka raskematel aegadel ning liigne lootus hinnakauplemisvõimalustele võib tähendada sellest objektist ilmajäämist. Samas ebaadekvaatne hinnang oma vara seisukorrale või väärtusele jätab selle „letile seisma“ isegi buumi aegadel.
Praegune rahunemine on minu hinnangul kerge korrektuur ning mingeid drastilisi järeldusi sellest teha ei saa. Oma kinnisvaraküsimuste otsustamiseks soovitan kõigil pöörduda pädeva nõuande saamiseks kutseliste kinnisvaraspetsialistide – kutsetunnistusega maaklerite ja hindajate – poole.