Miks on mõistlik teiste investeerimisvõimaluste kõrval valida just kinnisvarasse investeerimine?

– Miks on mõistlik teiste investeerimisvõimaluste kõrval valida just kinnisvarasse investeerimine?

Kui võrrelda erinevaid investeerimisvõimalusi, siis kinnisvarasse investeeringud on kõige suuremate garantiidega. Samas teenitud tulu ei pruugi olla kõige suurem ja ka alustamine ei ole kõige lihtsam. Investeerida saab ka aktsiatesse, osakutesse, võlakirjadesse, riskikapitalina alustavasse ettevõttesse, nafta hinna kasvu või langusesse jne, aga seal on võimalus kaotada kogu raha, kui ettevõte pankrotti läheb. Kinnisvaras jääb aga mingi osa ikka alles ja aja jooksul on kinnisvara hind ikka tõusnud kõrgemale ka  peale  suurt langust. On pakkuda ka kinnisvarasse investeerivaid fonde või ühisrahastusprojekte, aga seal sõltub investeeringu säilivus ikkagi teiste inimeste otsustest ja investoril endal kinnisvara üle suurt kontrolli ei ole, mis iseenesest ei pruugi olla üldsegi halb. Seda seetõttu, et fondiga tegelevatel inimestel on enamikul juhtudel eelnevalt pikaajaline kinnisvarakogemus. Sellel võib omakorda olla ka pahupool ehk lahtiseletatuna võib fondi juhile tekkida surve järjest suuremat kasumit toota ja tänu sellele ollakse valmis võtma järjest suuremaid riske. Näiteks on võimalik kasumit suurendada lisaraha juurde laenates. Kui kõik läheb hästi, siis on ka kasum priske. Olenevalt fondist, kas tegeletakse ainult üüriraha haldamisega või panustatakse ka arendusprojektidesse, on langusperioodil võimalik ikkagi pankrotti minna, kui hoone või hoonete üürnikud kaovad ja üüritulu väheneb ning ei suudeta enam pangalaene tasuda või arendusprojektile ei leita üürnikke või ostjaid piisavalt ruttu või sobiva hinna eest ja jällegi jäädakse pangale võlgu. Misjärel nõuab pank kinnisvara sundmüüki juba tunduvalt madalama hinna eest. See omakorda annab võimaluse uutel ostjatel turule siseneda soodsama hinnaga. Tihtipeale ostis ka pank ise allahinnatud kinnisvara ja teenis hiljem sellelt korraliku kasumi. Sellise stsenaariumi täitumist aitab vähendada fondi eeskirjade väljatöötamine, millest kehtestatakse reeglid näiteks laenuraha osakaalu maksimaalsuurusele, et hätta sattudes oleks võimalik rasked ajad siiski üle elada.

– Mis on kinnisvarasse investeerimise miinused, miks inimesed ei taha pigem investeerida?

Näiteks kui on alguses vähe raha, siis kinnisvarasse investeerimine on raske. Näiteks aktsiaid võib hakata ostma juba 50 euroga. Kinnisvaras peab aga arvestama 30 korda suurema rahaga. Näiteks on minimaalne investeering Tallinna kõige väiksema korteri ostmiseks ca 1500 eurot. Kellel on rohkem võimalusi, näiteks on võimalik tagatiseks anda enda elamispind, siis saab alustada ka paarisaja euroga, mis kuluvad hindamisaktideks ja tehingu vormistamiseks. Miinuseks on ka kinnisvara väikene likviidsus, kui on soov investeeringust lahkuda ja raha välja võtta. Kinnisvara müümine võib võtta aega kuni mitu aastat võrreldes aktsiatega, mida on võimalik müüa päevaga või futuurid minutitega.

– Kuidas alustada, mis peab investeerimiseks tegema?

Kõige lihtsam on alustada korteritega. Odav korter maksab ca 15  000 eurot, mida on võimalik välja üürida ca 150 euroga, saades tootluseks natuke üle 10% aastas. Ehk tasuvusaeg oleks ca 10 aastat, peale mida on korteri ostuhind tasa teenitud. Kui on ostmiseks võetud laenu, tulevad lisakuluks ka intressimaksed. Lisaks võib tulu loota ka kapitalikasvult ehk lihtsalt kinnisvara hinnatõusult. Neid kombineerides on kasuminumber ka suurem. Kapitalikasvu võib samas nullida ka majanduslangus, samas mingi hinna eest on korterit või ka äripinda võimalik ikka välja üürida.

– Millisesse kinnisvarasse on kõige mõistlikum investeerida, kuidas seda teada saada? Kas pigem soovitate juba renoveeritud või alles renoveerimist vajavat kinnisvara?

Kuni 100 000 euro väärtusega investeeringute puhul tulevad kõne alla pigem korterid. 200 000 euro kanti võib rääkida ka juba ärikinnisvarasse investeerimisest büroopinna baasil. Ja ca 1 miljoniga saaks investeerida juba näiteks ka tootmis- või laohoonesse. Kui rääkida korteritest, siis oma jõududega renoveerides on kasum kindlasti suurem. Kui oskusi ei ole, siis enam suurt võitu renoveerimata korteri puhul ei saa, jääks ainult üüritulu. Mida suurem on kinnisvara väärtus, seda väiksemaks hakkab jääma ka tootlus. Näiteks väiksema laohoone puhul, mille ostuhind võib olla 700 000 euro juures võib saada tootlikkust kuni 9 %, siis 20 miljonilise büroohoone puhul räägitakse pigem alla 7%.

– Mis aja peale tavaliselt hakkab kasum tulema ning millised on (peale korteri ostu) kulutused, mis aja jooksul korteri peale kuluma hakkavad?

Kui osta korter välja üürimiseks, siis võib hakata kasumit saama juba kohe. Kui korter vajab ka sisustamist, siis läheb see tasuvusajast maha.Kaasnevad kulud olenevad paljuski üürnikust, kui hästi ta on korterit hooldanud. Võib ka juhtuda, et tuleb iga aasta seinu värvida ja pahteldada, kuna korterit on kasutatud halvasti. Keskmiselt oleks vaja värskendusremonti teha iga 5 aasta tagant. Sama kehtib ka äripindade puhul.

Einar Vellend

Investeeringud ja Rahavood

*Artiklit refereeritud 30.mai Postimehes