Silt: eluruum
Ekspert selgitab: millise planeeringuga korterit kliendid otsivad?
Inimeste huvi uusarenduste vastu ei näi vaibuvat. Kortereid ostetakse väga kiiresti juba siis, kui vaevalt on planeeringud paberil välja joonistatud. Kuid millised on üldse trendid korterite planeeringute juures? Kas hinnatakse avarust või funktsionaalsust? Meie vanemkonsultant Agur Tammistu avab veidi teemat ja vastab küsimustele. Millised on praegused trendid korterite/majade planeeringutes? Kas endiselt on populaarsed elutoad koos […]
Kinnisvara osta Tallinna, kodu Hiiu- või Saaremaale
2019. aastal valmis Eestis Statistikaameti andmetel 2347 elamut 7014 eluruumiga. Valminud eluruumidest suurem osa, 6569 eluruumi, ehk 94% kogu Eesti kasutusloa saanud eluruumidest valmis Harju, Tartu ja Pärnu maakondades. Harju maakonna osakaal kogu Eesti mahus on 72%. Üllatusi need numbrid ei paku, sarnased trendid on kehtinud juba aastaid, kajastades halastamatu selgusega Eesti demograafilist olukorda ja […]
Kahetoaliste korterite Eesti edetabel
Milliste korteritega tehakse kinnisvaraturul enim tehinguid? Ei pea olema nõid Nastja ega doktorikraadiga analüütik, et teada vastust sellele retoorilisele küsimusele. Kahetoalised korterid olid, on ja ilmselt jäävad kõige populaarsemaks eluruumi tüübiks. Ainuüksi 2019 I poolaasta tehti üle Eesti tehinguid kahetoaliste korteritega 3420 tükki. Võrdluseks võib tuua, et nö korterite populaarsuse edetabelis järgneb kolmetoaline korter, mis […]
Lääne-Eesti elanikud on enim rahul oma eluruumidega
Statistikaamet kirjutas hiljutises blogiloos hinnangutest, mida inimene ise oma eluruumi puhul probleemiks peab ja mis talle muret valmistab. Selgub, et kõige vähem toovad eluruumidega seotud probleeme välja Lääne-Eesti leibkonnad. Üle terve Eesti on kõige suuremateks probleemideks saaste eluruumi ümbruses ja eluruumi kostuv müra. Nende näitajate osas tunnevad enim muret Kirde-Eesti elanikud, kus probleemi olemasolu tunnetab […]
Eesti eluruumid Euroopa viimaste hulgas
Hoogne ehitustegevus Eesti kinnisvaraturul on ratsionaalselt põhjendatav enam kui ülejäänud Euroopas. Nimelt näitab Euroopa Parlamendi tellitud analüüs seda, et eestlaste elumajad on ühed Euroopa kehvemad. Juba mõnda aega tagasi refereeriti ka Eesti ajakirjanduses üleeuroopalise uuringu tulemusi, mille viis läbi Euroopa Liidu agentuur Eurofound. Analüüsi tulemid Eesti jaoks iseenesest üllatavad pole, eluruumide kvaliteedi poolest kuulume pigem Ida-Euroopasse, […]
Elamispinna defitsiit kimbutab tõmbekeskusi
2011. aasta rahvaloenduse kokkuvõttena võib öelda, et elamispinna defitsiit Eestis vormiliselt puudub, sest eluruumide arv ületab selgelt leibkondade arvu. Võrreldes 2000. aasta rahvaloenduse tulemusega on tavaeluruume tulnud juurde 5,2 protsenti ja kuigi ka leibkondade arv on kasvanud, siis kokkuvõttes ületab eluruumide arv leibkondade arvu juba ligemale 10 protsendi võrra. Kinnisvaraturu kõrgaastad on statistikale ainult kasuks […]
ELADA VÕI MITTE ELADA – SELLES ON KÜSIMUS!
Mõni aeg tagasi pöördusin Maksu- ja Tolliameti (EMTA) poole selgituste saamiseks seoses Tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lg 6 tõlgendamisega. Esmapilgul lihtne paragrahv võib põhjustada keerukaid küsimusi ning esitada ühe vana probleemi hoopis uues „kuues“. Tulumaksuseaduse pargrahv 15 lõige 6 sätestab, et kui tulumaksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana, ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe […]
Kas osta remonditud või remonti vajav korter?
Viimastel aastatel on kinnisvaraturg liikunud pigem selles suunas, et ostetakse juba sissekolimisvalmis kortereid, «oma käe järgi» remonditegemist jääb tasapisi vähemaks. Ilmselt pole tegemist inimeste laiskuse või oskamatusega, vaid korteriostuks (loe: eluasemelaenu võtmiseks) võimeliste inimeste elukorraldus on lihtsalt nii kiire, et pahtli lihvimiseks või ehitusmeestega jauramiseks pole lihtsalt aega. Siiski leidub kuldsete kätega korteriostjaid ka praegu […]
Eluruumi keskmine suurus hakkab kasvama
Statistikaamet teatas möödunud nädalal oma 2010. aasta II kvartali analüüsis, et kasutusse antud eluruumide keskmine suurus oli 135 m2, mis on viimase üheksa (sic!) aasta kõrgeim näitaja. Veidi ootamatu uudis ja veel tähelepanuväärsemad numbrid sunnivad mõtisklema selle üle, mis on nende numbrite taga. Lihtsa majandusloogika kohaselt peaks MASU mõju tarbijate käitumisele avalduma selliselt, et hakatakse […]