Ekspert selgitab: millise planeeringuga korterit kliendid otsivad?
Inimeste huvi uusarenduste vastu ei näi vaibuvat. Kortereid ostetakse väga kiiresti juba siis, kui vaevalt on planeeringud paberil välja joonistatud. Kuid millised on üldse trendid korterite planeeringute juures? Kas hinnatakse avarust või funktsionaalsust? Meie vanemkonsultant Agur Tammistu avab veidi teemat ja vastab küsimustele.
Millised on praegused trendid korterite/majade planeeringutes? Kas endiselt on populaarsed elutoad koos avatud köökidega või on näha siin mingisuguseid muudatusi? Kui suured või väikesed on keskmiselt toad?
Juba mõned aastad ei ole enam populaarsed avatud köögid. Ei eeldata, et köök peaks täielikult eraldi suletud uksega ruum olema aga klientide ootus on, et köök oleks elutoast eraldatud kas kerge osalise vaheseinaga või sis vähemalt L- tähe kujuliselt liigendatuna. Kindlasti peaks köögil olema aken, sest juba esimese Eesti ajal projekteeriti maju nii, et perenaine näeks köögi aknast, kes külla tuleb.
Magamis-ja lastetubade suurus ei tohiks olla vähem kui 10m2 , aga kogu korteri suhtes ei eeldata hullu avarust, pigem funktsionaalsust tubade arvu näol. Põhjuseks siis kodukontorite teema, et tekkinud on kabineti vajadus. Suuremate tubade puhul tekib nö kõrge tükihind korteri kohta, sest m2 hinnad on jätkuvalt kerkimas. Aktuaalsed suurused on 75-85m2 neljased, 60-65m2 kolmesed, 40-45m2 kahesed, ühesed ei ole nõutud artikkel.
Kas on näha trendides mingisuguseid muudatusi?
Planeeringute trende kirjeldasin, aga uusarendustes on korterite juures olulised rõdud, panipaik, jalgratastele ühiskasutatav ruum ja vähemalt kaks parkimiskohta autodele, võimalusel ostetakse ka kolmas juurde.
Kas on turul müügil ka kinnisvara, mida müüakse juba ilma planeeringut nägemata? Kui jah, siis kas tasub seda osta või tuleb ikkagi planeeringut küsida?
Päris ilma planeeringuta ei ole võimalik müüa, peaks vähemalt ehitusluba olema ja selleks alustatakse eskiisist, kus ikka planeeringud olemas. Plaanilt ostmisega on plussiks see, et ostja saab kaasa rääkida planeeringute muutmisel.
Kuna kinnisvara ostetakse sageli juba siis, kui maja on alles ehitamisel, siis millele tasub üldse planeeringut vaaates erilist tähelepanud pöörata?
Eks siin ongi eelis paberilt ostjal, sest ta saab valida endale sobiva ilmakaare ja korruse. Planeeringud on õppinud meeste ehk siis arhitekti ja kinnisvaraspetsialisti poolt koostatud. Arhitekt tugineb tehnilistele lahendustele, maakler toetab mõtteid klientide ootustele tuginedes. Kui planeeringu staadiumis osta, siis saab vastavalt kliendi vajadustele ka 3-toalisest kahese planeerida. Valida saab ka siseviimistluspakettide vahel.
Intervjuu kokkuvõte ilmus ka kv.ee blogis.