Korteri ostmisel või üürimisel uuri ka ülalpidamiskulusid
Kinnisvarahindade langus on elamispindade hinnad viinud järjest atraktiivsemale tasemele, mil võimalike ostjate hulk on üsna suur. Ka viimaste kuude tehingustatistika näitab korterite ostu-müügi tehingute kasvu, mille üheks põhjuseks on soodsamad hinnad. Samas tuleb elamispinna ostmisel jälgida ka kulusid, mis kaasnevad iga kuu kommunaalkulude näol.
Domus Kinnisvara elamispindade maaklerite sõnul võiksid kliendid olla tulevase kodu ülalpidamiskulude osas teadlikumad. Seda enam, et sügisel ja talvel lisanduvad küttekulud, mis suurendavad arvet oluliselt.
Korterite igakuise ülalpidamiskulu hulka kuuluvad näiteks remondifond, ühistu laenumakse, üldelekter, maamaks, halduskulud, prügivedu, küte, gaas, vesi ja vee soojendamine. Kui maamaksukulu suurus ei sõltu maja seisukorrast ega ühistu otsustest, siis teiste kulude kohta võiks põhjalikumalt uurida.
Nii korteri ostmisel kui üürimisel tasub küsida korteri varasemaid kommunaalkulude arveid, sest see on kõige lihtsam viis nende kulude võrdlemiseks. On olnud juhtumeid, kui üürilevõtja on uskunud omaniku ütlusi korteri madalate ülalpidamiskulude kohta. Kuid esimeste arvete saabumisel on selgunud tegelik olukord – üürisummale lisandub peaaegu sama suur kulude summa. Kui omaniku kaudu ei saa arvetega tutvuda, siis võib ühendust võtta korteriühistu või maja halduriga. Samuti tasub rääkida maakleritega, kuna nemad puutuvad igapäevaselt kokku väga erinevate elamute kommunaalkuludega, mistõttu neil on hea võrdlusbaas olemas. Alljärgnevalt võib tuua mõned iseloomustavad näited:
Põhja-Tallinna linnaosas paiknevad ühel tänaval paarisaja meetrise vahega kaks palkmaja. Esimese elamu on korteriühistu korrastanud arendaja abil, kellele müüdi maja pööningupind ning kes vastutasuks renoveeris kogu elamu. Tehtud tööd kajastuvad igal kuul kü poolt esitatud arvetel – kogutakse väikest remondifondi 3 kr/m². Teise maja elanikud võtsid pangalaenu kümneks aastaks, korrastasid kogu maja, kuid iga korter maksab pangalaenu 25 krooni ühelt ruutmeetrilt.
Uute kortermajade haldus- ja hoolduskulud võivad olla äärmiselt erinevad. Erinevad haldusfirmad kirjutavad haldus- ja hooldustasude eest arvele erinevaid numbreid. Samuti on arvetel välja toodud küttekulude maksumus erinev. Näiteks Kadriorus ühe kortermaja igakuisel arvel on soojakulud peidetud väljendi „maja tööd“ taha. Alati tasuks tutvuda elamu majanduskavaga ning sellega, milliseid töid haldusfirma või korteriühistu tegema peab. Pole harvad juhtumid, kus majaelanikud avastavad, et nende makstud rahade eest on aastaid ainult paberil tehtud selliseid töid kui muru väetamine, umbrohu tõrje, puude ja põõsaste hoolduslõikus jne. Loomulikult võib öelda, et haldusfirma tehtud tööde kontrollimine on majaelanike probleem. Kuid tavaline inimene elab heas usus, et kõik on korras ning talle ei tule pähegi kontrollida, kas muru on väetatud või mitte.
Tihtipeale tuuaksegi korteriomanike poolt oma maja eeliseks tegusa korteriühistu olemasolu. Ühelt poolt on see muidugi hea, kuna majas tehakse asju korda, kuid teisalt tuleb ju kogu raha korteriomanike käest. Seejuures tasubki kasvõi korteriühistust eelnevalt uurida ühistu remondifondi olemasolu kohta ning nende osamaksete suuruste kohta. Samuti seda, et kas lähiajal on plaanis mõne suurema ehitustöö ette võtmine või laenu võtmine. Kõik need mõjutavad igakuiseid kulusid, mis omanikul tuleb kanda.
Tähelepanu tasuks pöörata korterelamute võetud renoveerimislaenudele. Mitmed korteriühistud Lasnamäel, Mustamäel ja Õismäel on võtnud suured laenud, et korrastada maja tehnosüsteemid ja välisfassaadid ning katused. Laenusummad ulatuvad kolmesajast tuhandest kroonist kuni kahe miljoni kroonini.
Esmapilgul vähetähtis asjaolu, parkimine, võib hiljem uues korteris elades tekitada tõsist peavalu. Tallinnas on elamupiirkondi, kus mõne suurema elamu juurde enam autosid ei mahu ning kui parkimisala laiendamist ei saa teha, siis tulebki auto jätta kodust eemale.
Tähelepanelikult peaks kindlasti uurima auto parkimise kulusid. Näiteks mõnes Tallinna kesklinna kortermajas korraldatakse kord aastas enampakkumine, kes rohkem pakub, see saab parkimiskoha. Oksjoni põhjustab maja väike hoov, kus parkida tahaksid paljud. Teise korterelamu tagaaias saavad parkida ainult need korteriomanikud, kes on maksnud raha hoovi asfalteerimiseks ning parkimisjoonte mahamärkimiseks. Juhul kui ostjale huvi pakkuva müügikorteri omanik ei ole maksnud hoovi korrastamise eest, siis tõenäoliselt pole ka uue korteri omaniku autol sinna asja.
Eelnev oli väga lühike kirjeldus teemadest, millega võiks korteri ostmisel täiendavalt arvestada. Eesmärk on ju ostetud kodus end hästi tunda, mitte sattuda suurte rahaliste koormuste alla.
