Ajalehes Vooremaa ilmus artikkel Jõgevamaa kinnisvaraturust
9. märtsil ilmus ajalehes Vooremaa artikkel “Korteri ruutmeetri hind on Jõgeval pea poole võrra langenud”, mille autoriks oli Helve Laasik. Ajakirjaniku nõusolekul avaldame loo ka meie blogis.
Korteri ruutmeetri hind on Jõgeval pea poole võrra langenud
Kui mullu esimeses kvartalis maksti Jõgeval korteriostul ruutmeetri eest veel keskmiselt 3500 krooni, siis neljandas kvartalis vaid 1500 krooni ehk langus on olnud 42,86 protsenti, selgus Domus Kinnisvara uuringust.
HELVE LAASIK
Domus Kinnisvara hindamisteenuste juhi Kristjan Grossi sõnul iseloomustab tekkinud olukorda kõige paremini näide, kus mullu neljandas kvartalis ulatus korterite puhul Jõgeval müügipakkumise ruutmeetri hind kuni 3500 kroonini. “See tähendab, et tehinguteni jõuti just madalama hinnaklassi objektide puhul,” märkis ta. Keskmine pakkumise hind väljendab omanike soovi. Paraku on keskmine pakkumise hind Jõgeva linnas pidevalt langenud, kuid see ei ole nii tugevaks osutunud, et rohkete tehinguteni jõuda.
Võib tõdeda, et korteriturg terves maakonnas oli passiivne. Mullu neljandas kvartalis tehti Jõgeva linnas Maa- ameti statistika andmetel 12 korterimüügi tehingut. Võrdluseks: Võrus tehti Maa- ameti statistika andmetel mullu neljandas kvartalis 27 tehingut, Valgas 20.
Kristjan Grossi sõnul on tehingute arv väga väike ja seetõttu mõjutavad ka need vähesed keskmist ruutmeetri hinda väga tugevalt. Müüjad on tema sõnul need, kes on hädas ja on sunnitud oma kinnisvara müüma. Osta saavad aga inimesed, kel on raha endal olemas või annab neile selle pank. “Pangad testivad laenukliente praegu väga hoolega, sest buumi ajal inimese maksevõimet ja töökoha säilimise kindlust kuigi põhjalikult ei analüüsitud. Praegu hinnatakse kliendi maksevõimet igakülgselt.”
Grossi hinnangul näitas nende büroo tehtud uuring, et Jõgevamaa kinnisvaraturg oli mullu küllalt passiivne ja väike. Tema kinnitusel on praegune ostja väga teadlik ning valib põhjalikult. “Oluline on kinnisvara puhul asukoht ehk siis töökoha, aga ka kooli ja lasteaia ning kaupluse lähedus, majas kasutatav kütteliik. Varem levinud suhtumist, et töökoht on Tartus, aga ostan korteri kuhugi väikesesse asulasse lähiümbruses, enam ei eksisteeri. Küsimus on eelkõige transpordikulus, mis kipub aina kerkima,” rääkis Gross. Kui vahetatakse üürikortereid, et olla töökohale lähemal ja maksta sõidu eest vähem, siis on tegemist uue tendentsiga, mida maaklerid varem polnud täheldanud.
Majad lähevad kaubaks
Meeldiv on tõdeda, et individuaalelamuid müüakse Jõgevamaal teiste Lõuna-Eesti maakondadega võrreldes rohkem, sest tegemist on Tartule küllalt lähedal asuva looduskauni paigaga, kuhu meelsasti elama kolitakse. Domus Kinnisvara Lõuna-Eesti büroo juhataja Marge Tõnnise sõnul tekitavad Vooremaa kaunid maastikud ning järvesilmad ostuhuvi ka puhkekinnisvara soetamisel.
Nagu igal pool mujal, on ka Jõgevamaa kinnisvaraturg mõjutatud majandusoludest ja töötute hulgast. Kuigi statistiline töötute hulk tööjõulise elanikkonna hulgast pole Jõgevamaal kõige hullem, jäädes isegi väiksemaks kui Tartumaal, mõjutab kinnisvaraturgu üldine majanduslik olukord ning ostuvõime, mis on jätkuvalt veel tuntavalt madal.
Hea põllumaa leiab ostja
Kristjan Grossi sõnul suureneb kevadeti huvi maakodude ja talude vastu oluliselt, ka tänavu võib sama täheldada.
Jõgevamaal lähevad hästi kaubaks ka maad – huvi hoonestamata kinnistute vastu on majandussurutisest hoolimata täiesti olemas. “Enamus sellest huvist on kindlasti seotud põllumajandusmaadega, osasid huvitab mets,“ lisas Tõnnis.
Kristjan Grossi sõnul müüdi mullu Jõgevamaal põllu- ja metsamaid sama palju kui aastal 2008. Suur osa neist müüdi just Maa-ameti oksjonitel, eelkõige läks kaubaks hea põllumaa. Riik plaanib tänavu veel põllumaid müüa. Jõgevamaal on tugevaid põllumajandustootjaid, kes suudavad neid maid ka osta. “Praegu on selleks ka õige aeg, sest hinnad on soodsad,” lisas Gross.
Põltsamaal pole üürikorterite turgu
Domus Kinnisvara maakleri assistent Sirle Koorts tõdes, et Põltsamaal on ostuhuvi korteritele ja majadele olemas. Kõige huvitavam on tema kinnitusel tõsiasi, et Põltsamaal üürikorterite turg sisuliselt puudub. “Üürimise järele on vajadus aasta aastalt suurenenud ja ilmselt kasvab veelgi, arvestades praegust tööhõive temaatikat,” märkis Domus Kinnisvara Lõuna-Eesti büroo juhataja Marge Tõnnis. Kahju on Koortsi sõnul sellest, et Põltsamaal lastakse objekt pigem tühjana seista ja kantakse kulusid, kui et võõras inimene sisse võetakse. Tühjana seismine aga vähendab vara väärtust, “See tundub olevat piirkonnale iseloomulik,” märkis ta.
Peipsi ääres müüjate ootused kõrged
Peipsi ääres pole Domus Kinnisvara uuringule toetudes täheldanud kinnisvaratehingute ega ka maa ostu ja müügitehingute olulist kasvu. Nõudlus soodsa hinnaga maa järele selles piirkonnas oli üleval veel aastal 2008, kuid majandusraskused on oma töö teinud ja ettevõtjad puhkepiirkondade rajamise ning arendamisega praegu ei kiirusta. Piirkonda on kinnistuid ostetud ja küllap ootavad puhkemajandust edendada soovivad ettevõtjad paremaid aegu.
Marge Tõnnis tõdes, et selles piirkonnas on mitmesuguse vara müüjate ootused veel väga kõrged, kuid ostjad pole enam kindlasti valmis küsitud hinda maksma.
Sirle Koorts märkis, et esimesed päikeselised päevad on hüppeliselt kasvatanud võimalikku ostuhuvi mitmesuguse kinnisvara kohta Jõgeva maakonnas. Inimesed helistavad või saadavad e-maile väga erinevate küsimustega. „Loodame, et kevade edenedes paraneb meie klientide kindlustunne Eesti olude suhtes ning me sõlmime enam tehinguid kui möödunud mõõna-aastail.“