Vahetustehingud on nõutud, aga harva teostuvad
Õigus on olnud nendel prohvetitel, kes on arvanud, et keeruliste aegade tõttu muutuvad populaarseks vahetustehingud. Naturaalmajanduse tingimustes, kus raha vähe, tundub ideena kaup-kauba vastu kodude vahetamine igati mõistlik. Lisaks sellele, et turu osapooltel on MASU tingimustes vähe sularaha, siis täiendava hoo vahetustehingute nõudlusele on andnud kogu kinnisvarasektori kukkumine ja totaalne nõudluse vähenemine ostude osas. Kui müüjad nägid, et müügiga on kehvad lood, siis oli neil võimalik valida kehvadest valikutest parim – kas lõpetada müük üldse, müüa üliodavalt, anda üürile või vahetada. Vahetusvõimalus, mis eriti paljudel vanemaealistel kodanikel veel hästi meeles 90-ndate aastete algusperioodist, osutus paljude jaoks esimeseks õlekõrreks, mille järgi haarata.
Maaklerid on kogenud tegelikult juba 2008. aastast, et läbi kinnisvaraportaalide ja otsepäringute tuleb palju soove vahetuse osas ja nendega tegelemine on võtnud endale kindla aja nädala tegevustest. Tunnetades suurenenud nõudlust, avas ka Domus Kinnisvara 2009.a. alguses oma vahetuspakkumiste erilehe, mis on olnud kodulehe külastatavust analüüsides üks huvipakkuvamaid lehekülgi. Huvitaval kombel on vahetuse osas olnud nõudlus ka 2010.a. sama suur, kui eelmisel aastal, vaatamata sellele, et ka ostusoovide hulk on kasvanud ja müügitehingute hulk näitab tasapisi tõusutrendi. Vahetusturul on domineerimas enamuses nö reaalsed vahetussoovid, kus üks osapool soovib oma maja vastu saada korterit või kolida väiksemast korterist suuremasse või vahetada 2 korterit maja vastu. Lisaks on turul ka teatud hulk õngitsejaid, kes püüavad vahetada näiteks oma maatulundusmaa Setumaal korteri vastu Tallinna kesklinnas. Viimastel on tõenäosus tehingu tegemiseks sama suur, kui tulla Eesti korvpallimeistriks Kuremaa koosseisus.
Nõudlus vahetuse vastu on olemas. Mida aga ütlevad numbrid? Ametlik Maa-ameti statistika näitab, et notariaalseid vahetustehinguid tehakse kuni 3 % kogu turutehingutest. Küllap see tegelik protsent on natuke kõrgem, sest kõik tehingud, mis sisuliselt on vahetustehingud, ei lähe notariaalsetes lepingutes vormistamisele vahetustehinguna ning seega ametlikus statistikas ei kajastu. Aga fakt jääb faktiks, et vahetustehingute sõlmimine on täna pigem harv õnnestumine, kui sagedane põhjus notari külastamiseks. Maakleritel on sebimist omajagu, inimesed on hakkamist täis, ent ometi tehinguteni ei jõuta. Miks siis nii? Peamine vastus on lihtne – igaühe jaoks on tema olemasolev kodu ainulaadne, kordumatu ja ideaalne kinnisvara objekt. Emotsioonid määravad kinnisvaraturul ehk rohkemgi kui mõnes teises majandusvaldkonnas, sest siin on mängus inimeste kodud. Ikka tundub, et olemasolev elamispind on kvaliteetsem kui vastusaadav, vaheraha peaks ikka maksma teine pool, oma kinnisvara väärtust ülehindab alati teine osapool jne. Lisaks on tänases turuolukorras, kus elamispindade pakkumine on pidevalt vähenemas, uue ja sobiva kodu leidmine järjest suuremaks probleemiks. Ja kui piiratud valiku hulgast on see sobiv pind leitud, siis tulevadki mängu osapoolte erinevad arusaamad kummagi vara väärtusest, mis saavad otsustavaks põhjuseks tehingu mittesõlmimiseks. Seega, üks-ühele vahetusele jõudmine on väga keeruline, harvaesinev ja õnnelik juhus.
Mida siiski soovitada inimesele, kes tahab parandada oma elamistingimusi ja kolida 1-toalisest korterist 3-toalisesse? Statistika ütleb meile ära, et vahetuse kaudu seda saavutada on kuni 5 % tõenäosust. Seega tuleb asuda korterit müüma ja saadava raha eest asuda otsima uut sobivat korterit. Kui pangast laenu ei saa ega pole võimalust ka lisaraha maksta, siis tuleb lihtsalt vaadata seda, mida antud rahasumma eest saab. Siinkohal soovitame taaskord kasutada professionaalsete maaklerite abi, kes omavad piisavalt töökogemust ja vastavat kutsetunnistust ning saavad oma kogemuste ja teadmistega suurendada oluliselt analoogiliste elamispinna vahetustehingute läbiviimise tõenäosust.