Tartu arendusprojektides eelistatud suuremad korterid

Käesoleva aasta esimesel poolaastal kasvas Tartus korteriomandi ostu-müügi tehingute arv peaaegu iga kuu. Kui jaanuaris tehti 70 tehingut, siis juunis 100. Tehinguobjektideks olid peamiselt järelturukorterid Annelinnas, Kesklinnas, Karlovas ja Ülejõel. Seejuures juuni kuu suure tehingute arvu taga on peamiselt Annelinn, kus tehti ca 30% kõikidest Tartu korterite ostu-müügitehingutest.

Uusi kortereid müüdi esimesel poolaastal veidi vähem kui 2009. aastal. Kui varasemalt müüdi keskmiselt 8-9 uut korterit kuus, siis käesoleval aastal umbes 6. Arendusprojekti korterite hinnad jäid vahemikku 15 000 – 18 000 kr/m², üksikud tehingud ulatusid 24 000 kr/m².

Huvitav erinevus on järelturu ja arendusprojekti korterite pindalades. Kui esimesel poolaastal eelistati järelturul 2-3-toalisi kortereid (pindala 40 – 50 m²), siis tehingud uutes kortermajades on tehtud pigem 4-toaliste korteritega. Toimunud tehingute korterite pindalad on jäänud vahemikku 70 – 80 m². Seega uue elamispinna ostja eelistas suuremat eluruumi.

Seejuures ei ole tehinguobjektideks olnud arendusprojektid, kus müümata on jäänud viimased korterid, mistõttu võiks eeldada, et need saaks soetada soodsamalt.

Seega, miks on ostetud just suuremaid uusi kortereid? Kindlasti üheks põhjuseks on perede vajadus suurema elamispinna järele. Teisest põhjusest kirjutas mõni aeg tagasi kolleeg Ingvar, kelle sõnul tahetakse privaatsust ning selle eest ollakse nõus ka rohkem maksma. Kolmandaks põhjuseks võib olla korterite parem planeering. Näiteks üsna paljudele klientidele ei meeldi avatud köögiga ruumilahendus.

I poolaasta tehingute järgi võiks öelda, et Tartus ostetakse uusi kortereid parema kvaliteedi ja suurema privaatsuse tõttu. Kas selle järelduse kaudu saame arendajate jaoks määratleda sihtgrupi? Võimalik, kuid see eeldab põhjalikumat analüüsi, mida Domus Kinnisvara pakub monitooringu teenuse all.