Kinnisvaraturu III kvartali kommentaar
2011 aasta on kinnisvaraturul olnud üldjoontes positiivne – ostu-müügi tehinguid on tehtud rohkem ning ka hinnad on tõusnud. Sellise sõnastusega jääb paratamatult mulje, et kogu sektor on mõõnast läbi ja rühkimas uutele kõrgustele. Kahjuks või õnneks nii ei ole. Kui Eesti eelarvepoliitikat ja majandust on eeskujuks tuues kiidetud, siis kohalik elanik on see, kes oma ostujõuga kinnisvaraturul osaleb. Tema jaoks on tähtis see, et reaalpalk pole enam ammu tõusnud ja hinnatõus sööb ära võimalikud säästud. Seega ei pruugi ta olla laenukõlbulik, mis on vajalik kinnisvaraturul osalemiseks. Samuti mängib olulist rolli Euroopa finantskriis, mille mõju me alles hakkame kinnisvaraturul märkama.
Tallinna korteriturg oli III kvartalis aktiivne – tehinguid oli võrreldes II kvartaliga veidi rohkem ning ka keskmine hind tõusis. Sarnase stsenaariumiga oli ka 2010 aasta, sest tehingute maht on enam-vähem sama, kuid keskmine hind on pidevas tõusujoones. Kolmanda kvartali keskmine hind oli umbes 4% kõrgem kui teises kvartalis, kusjuures II kvartali hinnad tegid 10%-lise hinnahüppe. Käesoleva aasta III kvartali Tallinna korteriomandite keskmine hind on ca 18% kõrgem kui 2010 aastal samal ajal.
Pakkumiste arv on Tallinnas kinnisvaraportaal City24 andmetel üsna stabiilne, jäädes vahemikku 10 000 – 11 000. Seega suuri kõikumisi ei ole. Tõenäoliselt müüjate hinnaootuse taustal on keskmine küsitud hind peaaegu iga kuu veidi tõusnud. Seejuures on huvitav, et septembris oli keskmise tehingu- ja pakkumishinna vahe ainult 14%. Tavaliselt on see näitaja 20-25%. Seega võiks öelda, et ostjad maksid enam-vähem seda hinda, mida müüjad küsisid ja kauplemist oli vähem.
Eelnev jätabki mulje, et Tallinna korteriturg ujub majandusega vastuvoolu. Pigem on põhjus kinnisvaraturu omapäras, et kõik toimub ja kajastub statistikas viitajaga. Kodu ostmine-müümine võtab vähemalt 1-2 kuud aega. Seega tänaste majandusuudiste mõju kinnisvaraturule avaldub IV kvartalis.
Teistes linnades on liikumised olnud vägagi erisuunalised. Näiteks Tartus on korteritehingute arv kasvanud nii II kvartaliga kui ka möödunud aasta III kvartaliga võrreldes. Kuigi Tartu korterite keskmised hinnad on natukene tõusnud võrreldes aasta varasema perioodiga, siis käesoleva aasta II kvartaliga võrrldes on keskmine hind pigem langenud. Pärnus on nii tehingute arv kui ka hinnad liikunud sel aastal täpselt samas rütmis ja mahus eelmise aastaga. Tehingute arv on seega püsinud II ja III kvartali lõikes stabiilsena ning hinnad on mõne protsendi võrra tõusnud. Narvas seevastu on korteritehingute arv olnud tugevas languses ning hinnad püsinud stabiilsena. Seda nii käesoleva aasta II ja III kvartali võrdluses kui ka võrreldes möödunud aasta sama perioodiga.
Mõeldes sellele, mis saab IV kvartalis, siis on suurimaks mõjuriks majanduskeskkond. Kui 2010. aasta neljas kvartal oli Tallinna korterturul väga aktiivne, siis praegune majanduslik taust on eelmise aastaga võrreldes erinev. Finantskriisi põhjustatud ebamäärasus ja teadmatus lähiaja muutuste suhtes on üks tegur, kuid reaalselt kinnisvaraturule mõju avaldav asjaolu on suure tõenäosusega kasvavad intressid.