Kinnisvara tehingute arv ei anna põhjust pisarateks
Tuntud kinnisvaraturu spetsialist kirjutab täna, et kinnisvaraturul pole nõudlus jalgu alla saanud ja ostjad lükkavad otsused edasi, kuniks olukord majanduses saab selgemaks. Selline väide tekitab küsimuse, et milline see „normaalne“ nõudluse tase peaks siis üldse olema. Vaadakem statistikat ja kõige adekvaatsemat pilti andvat Tallinna korteriturgu. Äsja lõppenud 2011. aasta IV kvartal tähendas Tallinna korteriturul 1708 tehingut. Kinnisvarabuumi tipus ehk siis 2006. aasta IV kvartalis tehti Tallinnas 3572 korteritehingut. See oli aeg, mil kortereid osteti neid nägemata ja keskmine ruutmeeter maksis 1542 € (võrdluseks: 2011 IV kvartal maksis 1 m2 1070 €). Tähelepanelik kinnisvara huviline on ilmselt märganud, et kõik targad, tähetargad, anonüümsed ja mitteanonüümsed kommentaatorid on nõus sellega, et see oli täiesti ebanormaalne aeg, mis ei peaks enam kunagi tagasi tulema. Järelikult 2 korda rohkem tehinguid võrreldes tänasega loota on ühelt poolt utoopia ja teiselt poolt ka mittesoovitatav kinnisvaraturu stsenaarium.
Kui veel kaugemale ajalukku vaadata, siis vähemalt tehingute arvult oleme kuskil 2003-2004 aastas tagasi. Siinkohal võiks retooriliselt hüüata, et “ja mis siis, sest 2006 aastas me olla ju ei taha!” Näiteks 2004 I kvartal tehti Tallinnas 2008 tehingut, kuid 2004 IV kvartal juba 2532, mille järel algas hoogne tehingute arvu tõus. Tehingute arvu vahemikku 2000-2500 võibki Tallinnas pidada heaks, et mitte öelda ideaalseks tulemuseks. Kui tehingute arv kvartalis läheb üle 2500, siis võib Kinnisvarakrahhi Visuaali tüüpi blogid uuesti ellu äratada ja kinnisvaraturu kokkulangemist prognoosima hakata. 2500 korteritehingut Tallinnas tähendab ca 800 tehingut kuus. Detsembris, tuletame meelde, tehti Tallinnas 611 tehingut. Seega vahe „ideaalse“ olukorra ja tegeliku tulemuse vahel on küll olemas, kuid kaugeltki mitte enam nii üüratu, kui see oli 2009. aastal. Suurte krokodillipisarate valamiseks pole vähimatki põhjust, sest turg toimib stabiilselt ja areneb omasoodu edasi, kinnisvarafirmasid tuleb pigem juurde, kui pankrotistub ja kraanatornid on linnapilti üha enam rikastamas. Kinnisvara ostjad julgevad tehinguid teha ja 611 tehingut kuus on arvestades ümbritsev fooni (Eesti keskmisest palgast kuni Euroopa võlakriisini) igati rahuldav tulemus.