Septembrikuu korteriturul: kas Narva eufooria vaibub?
Septembrikuu korteriturg oli Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas üsna aktiivne, sest tehinguid tehti arvestataval hulgal – Tallinnas oli tehinguid stabiilselt, mujal väiksemate kõikumistega.
Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati septembris pealinnas 647 korteriomandi tehingut, mis on küll kolme tehingu võrra vähem kui augustis, kuid jätkab teist kuud järjest tulemust üle 600. Seega on tehinguid tehtud järjest rohkem. Siinjuures on huvitav, et rohkemate tehingute juures ei ole keskmine hind oluliselt muutunud. Käesoleva aastal on keskmine hind kõikunud vahemikus -2,5% kuni 5,7%, kuid üldjoontes olnud väga stabiilne. Eelmise aasta septembrikuuga võrreldes on tänavune keskmine hind isegi 1% võrra madalam. Stabiilsele hinnatasemele viitab keskmise hinna vahemik – 2012. aasta minimaalne hind oli 1036 €/m² ja maksimaalne 1120 €/m². Kui rohkemate tehingute juures on hinnad enam-vähem samad, viitab see sellele, et olemasoleva nõudluse juures suudab turg selle rahuldada, ning elanikkonna valmisolek, võimalused ja kindlustunne viivad tehinguteni.
Linnaosadest on keskmisele hinnale ja tehingute arvule suurim mõju kesklinnal, sest seal tehakse kallimate korteritega kõige rohkem tehinguid. Huvitav võrdlus tuleb välja, kui võrrelda linnaosa tehingute arvu osakaalu linnaosa elanike arvu osakaaluga.
Üldjoontes on linnaosades protsentuaalselt sama palju tehinguid kui palju on seal elanikke. Näiteks Mustamäe, Lasnamäe, Kristiine, Haabersti osakaalud on praktiliselt samad. Nõmme ja Pirita linnaosas on tehingute osakaal väiksem – Nõmme elanikkond on pigem vanem ning sealseid elamispindasid ei taheta müüa, mistõttu tehingute osakaal on väike. Pirita linnaosas on hinnad kõrged, mistõttu ka seal eriti tehinguid ei tehta. Kesklinna piirkonnas on see-eest elanikkonna arvuga võrreldes oluliselt rohkem tehinguid – peaaegu 1/4 kõikidest pealinna korteriomandi tehingutest tehakse Kesklinna linnaosas. Tegemist on investeerimiseks atraktiivse piirkonnaga, kuhu ostetakse kortereid välja üürimise eesmärgil – ka nõudlus sealsete üüriobjektide vastu on suurim. Samalaadseks on muutumas Põhja-Tallinn, sest ka seal on tehingute osakaal elanikkonna arvuga võrreldes suurem.
Tartu korteriturul valitses septembris Tallinnaga võrreldes veidi teistsugune olukord, sest tehinguid on kolmandas kvartalis tehtud oluliselt rohkem kui aasta esimesel poolel, kuid ka keskmine hind on kasvanud. Eelmise aasta septembrikuuga võrreldes on sel aastal keskmine hind lausa 22% kõrgem. Peamine põhjus on uute korterite tehingutes, sest hiljuti on valminud mitu projekti kesklinna piirkonnas, kus septembrikuu maksimaalsed hinnad jäid vahemikku on 1600 – 2100 €/m².
Pärnus tehti septembrikuus rekordiliselt tehinguid – 70 tehingut kuus on väga hea tulemus, millesarnast pole aastaid olnud. Keskmine hind tegi eelmise kuuga võrreldes väikse languse (-3,1%), kuid 2011. aasta septembri keskmise hinnaga võrreldes oli hind 10% kõrgem. Reaalset kasvu pole, sest põhjuseks on madal 2011. aasta septembri baashind; kvartalite võrdluses on 2012. aasta III kvartali keskmine hind ainult 4% kõrgem. See, et eelmisel kuul oli 70 tehingut, annab märku, et tänavune aasta lõpp tuleb parem kui 2011, mil alates septembrist langesid nii tehingute arv kui keskmine hind.
Narva korteriturg oli septembris sarnane kevadele, sest tehingute maht ja keskmine hind olid samalaadsed aasta esimesele poolele. Suvel toimunud hüppeline tehingute arvu ja keskmise hinna kasv on nüüdseks maha jahtunud – kui juunis ulatus keskmine hind peaaegu 400 €/m², siis augustis oli see 357 €/m² ja septembris 346 €/m². Võimalik, et suvekuudel üüriturult ostuturule kandunud eufooria on vaibunud ning mõlemas sektoris toimub normaliseerumine.