Kinnisvara-aasta oli Saare maakonnas stabiilne, ent nüansirikas
Üks oluline nüanss on see, et kinnisvaratehingute koguarvus on majade osakaal hakanud langema. Maaklerite sõnul maju pakkumises on, kuid nende hinna ja kvaliteedi suhe on paigast ära.
Saaremaal tegutsevad kinnisvaramaaklerid leiavad, et läinud kinnisvara-aasta oli stabiilne. Ei midagi ülearu uhket, aga kurta ka ei saa. Kui 2013. aastal tehti Saare maakonnas kinnisvaraga tehinguid ühtekokku 2346, siis mullu oli neid tehinguid 2344, seega vaid kahe võrra vähem.
“Kinnisvara-aasta Saare maakonnas on olnud suhteliselt stabiilne ja kokkuvõttes võib aastaga rahule jääda,” nentis Uus Maa Kinnisvara Kuressaare büroo juhataja Riho Mõisaäär.
Pindi Kinnisvaras tegutsev maakler Natalija Leiten tõdes, et kõige vähem tehinguid oli tunamullu jaanuaris – 119 – ja kõige rohkem juulis – 273. Mullu oli kõige vähem tehinguid aga juunis (148) ja enim aprillis – 282. “Arve vaadates oli 2014. aasta 2013. aastaga väga sarnane, 2013. aastal oli ainult kaks tehingut rohkem,” märkis Leiten.
Kalleim tehing oli 560 000 eurot
Tuginedes maa-ameti statistikale, tõi ta veel välja, et läinud aastal oli hoonestatud maadega 223 tehingut, nendest elamumaadega 102 tehingut ja maatulundusmaadega 75.
Korteriomanditega tehti mullu aga 202 tehingut. Enim müüdi 41–55 m2 kortereid, järgnesid 55–70 m2. “Kõige kallima korteri hind oli 88 000 eurot ja see asub Kuressaare linnas, kõige odavam korter maksis 256 eurot ja asub Kihelkonna vallas,” tähendas Leiten.
Üleüldse kõige kallim ostu-müügiobjekt oli 2014. aastal aga Saaremaal Pihtla vallas müüdud mõisakompleks. Kokku viiest katastriüksusest koosnev kompleks kogupindalaga 9,8 ha müüdi 560 000 euroga. “Sellises hinnaklassis tehing on Saaremaa mõistes pigem erand,” kinnitas Domus Kinnisvara maakler Helean Täht.
Kõige rohkem tehinguid oli eelmisel aastal aga metsamaadega – 347 tehingut, miinimumhind oli 300 eurot, maksimum 123 000 eurot. Haritava maaga tehti 116 tehingut, madalaim hind oli seejuures 800 eurot ja kõrgeim 50 000 eurot.
Omamoodi huvitava nüansina tõi Täht välja, et mõned metsamaatehingud on “peidetud” hoonestatud maade tehingutesse. “Ostetakse kinnistu, kuid mitte hoonete, vaid suure metsamaa pärast,” selgitas ta. “Hooned – oleneb nende seisukorrast – on kas boonuseks või koormaks.”
Kui rääkida lähemalt korteriomandite müügist, siis tehti enim tehinguid ikkagi Kuressaare linnas (peamiselt 2–3-toalised korterid) ning järgmisena Orissaare ja toonases Kaarma vallas.
Orissaare vallas tehti eelmisel aastal 12 korteriomandi tehingut, tehingu miinimumhind oli 1500 eurot ja maksimumhind 28 900 eurot. Kaarma vallas tehti samuti 12 tehingut. Seal oli tehingu madalaim hind 1000 eurot ja kõrgeim 39 000 eurot.
Helean Täht märkis aga, et kui rääkida elamispindade turust, siis tehakse endiselt kõige rohkem tehinguid siiski korteritega. “Kõigist tehingutest ca 70% tehakse Kuressaare korteritega,” tähendas ta. Kuressaarest väljaspool asuvatest korteritest populaarsemad on valdavalt linnalähedastes alevikes. Nende hinnatase on linnaga võrreldes madalam ja alevikes endis on säilinud enamik vajalikke teenindusasutusi.
Täht rääkis, et kuna maakonna elanikkond vananeb, siis on nõudlust ka 1- ja 2-toalistele alumistel korrustel asuvate heas seisukorras korterite järele, millel on madalad ülalpidamiskulud. Seetõttu on huvi kasvanud ka ahiküttega korterite vastu. “Samas on ahiküttega kortereid pakkuda vähe ning sageli on need halvas seisukorras ja pesuruumideta,” nentis Täht.
Hinna ja kvaliteedi suhe pole paigas
Majadest olid Natalija Leiteni sõnutsi eelistatud vanemad, kuid elamiskõlblikud majad. Suvekoduna eelistatakse ikkagi merelähedasi kinnistuid. “Kuressaare linna majade ostuhuvilised soovivad maju hinnavahemikus 60 000–100 000 eurot.”
Helean Täht ütles aga, et kuna sobivas hinnaklassis maju on Kuressaares pakkuda vähe, siis on näha mõningast huvikasvu ka 4-toaliste korterite vastu. Ostjad on sel juhul enamasti noored pered.
Üks oluline nüanss on läinud aasta juures siiski veel silma hakanud. Täht märkis, et just Kuressaare linnas olevate elamute tehinguhindades ja -mahtudes on toimunud üsna oluline muutus. Nimelt on Kuressaare majade osakaal kogu maakonnas tehtavate tehingute koguarvus viimastel aastatel kahanenud.
“Maju pakkumises on, kuid nende hinna ja kvaliteedi suhe on paigast ära ning uusi pakkumisi lisandub vähe,” selgitas ta. Omanike hinnaootused on lihtsalt kõrgemad kui ostjate valmidus maksta. Samas on nõudlus olemas.
Kõige kallim hoonestatud maaga tehtud tehing oli Kuressaares ärimaal asuva kinnistu müük, mis maksis 400 000 eurot. Maapiirkonnas müüdi kõige kallim kinnistu Pihtla vallas, selle tehinguhind oli 370 000 eurot.
“Ostjate ja müüjate osas ei ole erilist muutust olnud. Kui, siis võib olla see, et suureneb nende ostjate arv, kes soovivad Saaremaale tagasi tulla,” lisas Natalija Leiten.
Hinnalangust ei prognoosi
Compakt Kinnisvara juhatuse liige Martin Lember arvas, et 2014. aasta oli kinnisvara valdkonnas tegus aasta. “Paranenud majandusolukord, inimeste sissetulekute kasv, jätkuvalt soodne laenukliima ja mõistlik kinnisvaraarenduse aktiivsus tõstsid kinnisvara hindu enamikes Eesti piirkondades paarist protsendist mõneteistkümne protsendini,” ütles Lember.
Elamis- ja äripindade hinna tõus oli tema sõnul suurem Eesti suuremates linnades, aasta teine pool tõi aga ka märke hindade stabiliseerumisest.
Metsa- ja põllumaade hinnaralli on samuti raugenud ja toimuva stabiliseerumise tõttu võib Lembri sõnul kohati oodata ka teatud hinnakorrigeerumist allapoole. “Müüjad, saades aru, et hinnalagi on saavutatud, on korraga muutunud aktiivsemaks ja pakkumiste arv on suurenenud, mis annab ostjatele rohkem valikuvõimalusi,” nentis Lember.
Nagu ikka, on kinnisvarahind aga sõltuv asukohast, defitsiitsusest, kasutamis- ja arenduspotentsiaali võimalustest, mistõttu on ühtset hinnangut võimatu anda. “Märkimisväärset hinnalangust mistahes valdkonnas (maad, metsad, korterid, majad, äripinnad) me praegu siiski ei prognoosi, pigem püsivad hinnad praegusel tasemel ja tõusevad paar protsenti.”
Hea ja kvaliteetne kaup, õiglase turuhinnaga leiab aga Martin Lembri sõnul alati kiiresti uue omaniku. Puudustega vara omanikud peavad müügi forsseerimiseks hinnasoodustusi tegema.
