Mida arhitekt mõtles, kui ta maja projekteeris?

Tartu Vanemuise teatri hoone, Kääriku spordibaas, Kalevi siseujula, kino Sõprus – need kõik on märgilise tähendusega hooned, mida ühendab nende looja, arhitekt Peeter Tarvas (6. jaanuar 1916 Kuressaare – 23. märts 1987, Tallinn). Arhitektuurihariduse omandas ta Saksamaal, Brno linna Tehnikaülikoolis. Lisaks arhitektiametile oli Peeter Tarvas ka tunnustatud õppejõud Eestis. Tema projekteeritud hooned esindasid modernismi, funktsionalismi ja traditsionalismi suunda ning oma töödega on ta pälvinud üle 80 arhitektuuriauhinna.
Peeter Tarvase portfoolios on aga veel üks hoone projekt, mis on Tallinnas siiani enim Nõmme piirkonna elanike tähelepanu pälvinud, ent mis peagi on tuntud üle kogu Eesti. See on 1959. aastal valminud avalikuks saunaks projekteeritud võimas paekivimaja Nõmmel, Kivimäe asumis. Sihi 122 on suur kinnistu, kus aastaid kasutuseta seisnud suursugune ehitis on nüüd uue elu saanud. Sihi tn maja kõige iseloomulikumad jooned on klassikaline vorm, sümmeetriline fassaad ja kõrge katus. Arhitektide keeles esindustraditsionalism – konkreetsete ja lihtsate joontega klassikaline suursugune ehitis. Selge ja lihtsa vormi juures pääseb hoone kaunis paekivifassaad eriliselt mõjule, mida rõhutavad veelgi valgeks krohvitud vahedega aknaread.
Sihi 122 hoone täielik renoveerimine lõpeb paari kuu pärast. Tõelist kodutunnet on selles majas aga juba 12 peret tundnud. Mõne jaoks tekitavad seda mõnusat elevust kõrged laed, teine unistab juba sellest, kuidas ta pea meetrilaiustel aknalaudadel raamatut loeb, kolmas naudib, kuidas päike suurtest akendest sisse paistab.
Üks tähelepanuväärne asjaolu selle maja juures on, et kaasaegsete lahendustega korterid sobisid sellesse mahtu ideaalselt! Ka hoone renoveerimisprojekti autor Ralf Tamm on teinud head tööd, ent kõik eeldused saamaks funktsionaalseks korterelamuks olid sellel majal algusest peale olemas. Korteritesse ei teki pimedaid nurki või kasutamata alasid, mis mõne varasemalt teise funktsiooniga hoone puhul võivad muret tekitada. Maja põhigabariidid oleks justkui algusest peale paika pandud selliselt, et sinna oleks võimalik planeerida hubased eluruumid. Kuidas muidu on omaaegsed ühiskondlikuks kasutamiseks mõeldud ruumid saanud täpselt nii suured, et need sobivad ideaalselt tänapäevasteks mugavateks elu- ja magamistubadeks? Võib-olla on põhjus selles, et see oli kõigile südamelähedane kooskäimise koht, mida austati ja hoiti ning see tuli projekteerida nii, et seal oleks inimestel hea olla. Aga ehk arvestas Peeter Tarvas juba projekti sünni juures, et see maja võiks 2016. aastal saada suurepäraseks elamuks 18 perele.

Vaata kortereid lähemalt Sihi 122 koduleheküljelt ning hoia end iganädalaselt kursis uudistega kohapealt: http://domuskinnisvara.ee/kivimae/blogi-1

Ülevaade korteritest seisuga 22.märts 2016.a.