Põllumaade hind jätkab tõusu
Juuli alguses kirjutas Maa-amet, et 2015. aastal langes märgatavalt haritavate maade tehingute arv. Kogu Eestis oli eelmisel aastal 27,4% vähem tehinguid kui 2014. aastal. See-eest maade hind on selle aja jooksul tõusnud. Artiklis põhjendatakse segmendi aktiivsuse muutust riigi poolt müüdavate maatükkide olulise vähenemisega võrreldes eelnevate aastatega, kuid miks vähenevate tehingute juures hind ikkagi tõuseb, seda ei selgitata. Minus tekkis huvi, et milline seis on Lõuna-Eesti maakondade põllumaade turul ning mis põhjusel hinnad on ikkagi tõusnud.
Nii nagu mujal Eestis, toimus ka Lõuna-Eesti maakondades haritavate maade tehingute arvu langus, välja arvatud Valgamaal. Kui suurimad langused olid Jõgeva- ja Põlvamaal (langus ca 42%), siis 16-23% vahele jäi tehingute mahu vähenemine Viljandi-, Tartu- ja Põlvamaal. Valga maakonnas oli 2014.aastaga võrreldes tehinguid 11% rohkem. Käesoleval aastal jätkub ostu-müügitehingute vähenemine: aasta esimese poole tehingute arv on üksikutes maakondades samal tasemel võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. See-eest Jõgeva-, Tartu-, Võru – ja Viljandimaal pole täis pooltki mahtu.
Ostu-müügitehingute vähenemisele vaatamata jätkas tehingute mediaanhind tõusu nii 2015. aastal kui ka 2016. aastal. Tänavuste haritava maade tehingute mediaanhind on enim tõusnud Valgamaal (+25%) ja Võrumaal (+20%); Jõgeva ja Tartu maakonnas on hinnad 8% kõrgema, Põlva maakonnas 3%. Hinnalangus on olnud ainult Viljandimaal (-4%).
Joonis. Haritavate maade mediaanhind 2007-2016. Allikas Maa-amet.
Miks väheneva tehingute arvu juures on hind tõusnud? Kui üldine foon põllumajandussektori kohta on pigem murelik, siis miks on põllumees valmis maa eest maksma järjest kõrgemat hinda? Olen sel teemal rääkinud mitme põllumaade ostu-müügiga tegeleva inimesega, ning koorub välja, et peamine põhjus on lihtsalt maade nappuses – kuna maad on vähe, kuid vajadus on suur, siis ollakse nõus maksma järjest kõrgemat hinda. Väga heade maade puhul on hinnatase jõudnud vahemikku 4000 – 4500 €/ha. Tehinguid on tehtud ka kõrgema hinnaga (äärmuslikumad hinnad ca 5000 €/ha), kuid sellisel juhul on hinnal üldjuhul turuvälised põhjused (näiteks erihuvi).
Tooksin veel välja, et kõrgemate ostuhindadega tehinguid ei ole tee mitte rikkad välismaalased, vaid kohalikud suuremad põllumajandustootjad, kelledega väiksematel tegijatel ongi keeruline konkureerida.
