Kas Eestit ohustavad tühjad arendusprojektid?
Eestis käib vilgas ehitus. Kui võtta Tallinna ja lähiümbruse kaart ette, siis ühe ruutkilomeetri kohta saab päris mitu uusarendust. Ümberringi kerkivad mitmeid kortermaju, ridaelamuid, paarismaju, elamukvartaleid jne. Ainuüksi Harjumaal on pakkumisel ligi 160 uusarendust, lisaks veel järelturu pakkumised. Põhifookus on hakanud Tallinnast väljapoole laienema ning tõsiseid arendustöid on näha ka äärelinnades. Kas tõesti leidub kõikidele nendele elamispindadele ostjad? Mis saab nendest pindadest, mida kinnisvara vahetuse tarbeks maha müüakse? Kas ka neile leidub ostja?
Statistika näitab, et keskmine kinnisvaraostja vanus on 25-40 aastat. 2018.aasta seisuga on selles vanuses elanikke Tallinna ca 106 000. See on vanus, kus esmased õpingud on lõpetatud, esimene töökoht on olemas ning tekib vajadus oma isikliku eluaseme järele, et alustada oma elu. Kolitakse vanemate kodust välja ning vajatakse enamasti kahetoalist korterit. On ka variante, kus esmane elupind müüakse maha, et vahetada kahe väiksema korteri vastu või ühe suurema. Teine kategooria kinnisvaraostjaid on sisserändajad ehk need, kes väiksematest asulatest kolivad pealinna ning samuti vajavad elamispinda. Üks osa on üürituru klient ning teine müügi oma. 2017. aastal oli Tallinnasse sisseränne ca 9400 inimest, kellest 25-40 vanuses noori oli ca 2000, kes kõik vajasid kohta elamiseks.
Eesti rahvaarv on viimase kolme aasta jooksul olnud kasvavas trendis. Seda küll mitte iibe tõttu, sest see on meil jätkuvalt negatiivne, kuid suureneb tänu välisrändele ehk Eesti piirist väljaspoolt sisserändajate arvelt. Kinnisvaraturu mõistes aitab välisränne kaasa pigem üürituru aktiivsusele esmajoones, kuivõrd ostu-müügi tehingutele, kuid tulevikuvaates võiks neistki saada potentsiaalsed ostjad.
2018. aasta esimesel poolaastal on tehtud Eestis kokku ca 24000 ostu-müügi tehingut, millest Tallinna linna korterite tehingute arv oli ca 5000. Eelistatakse pigem uusi või väga heas seisukorras kortereid, nagu tuleb välja Domus Kinnisvara turuülevaatest. Uute korteritega on tehtud tehinguid sel aastal juba 1655tk. Lisaks elupinna ostjatele on kasvanud ka väikeinvestorite osakaal, mis ilmselt on seotud välisrändega.
Seega, kas kõikidele praegu ehitatud pindadele leidub ka ostja või ootab meid ees tühjana seisvad majad võib hetkel südamerahuga otsa vaadates öelda, et hetkel veel ostjatest puudust ei tule ning nii kaua kuni toimub linnastumine ning jätkub välisränne, meid tondilossid ei hirmuta.