Millega arvestada üksikelamu ehitamisel?

Kodu on igaühe jaoks väga oluline koht, kus tunda ennast igapäevaselt hästi ja turvaliselt. Koduga võib seostada nii tagasihoidlikku köök-tuba kui ka luksuslikku villat, sõltuvalt võimalustest ja elustiilist. Kui plaanis on endale koduks maja ehitada, siis tuleks eelnevalt põhjalikult läbi mõelda mitmed asjaolud:

• Eelarve – millised on rahalised võimalused?

Tänapäeval on tavapärane kinnisvara soetamine pangalaenuga, mille saamiseks tuleks pöörduda panga kliendihalduri poole , kes aitab üle vaadata kas ja millistel tingimustel oleks võimalik laenu saada. Iga laenutaotleja võimalused vaadatakse personaalselt üle. Arvestada tuleb pikaajalise kohustusega, mis mõjutab aastateks edaspidist eluolu. Mõistlik oleks pakkumised võtta mitmest pangast, et enda jaoks parim valik teha. Lisaks pankadele väljastavad laenusid veel mitmed ettevõtted, kuid seal tuleks arvestada kõrgema intressiga.

• Asukoht – ümbrus, läheduses olevad teenused, transport?

Enamus inimesi on kokku puutunud kinnisvaraga ja teavad kui oluline on selle asukoht. Valiku tegemisel tuleks arvestada nii praeguse kui tulevase elustiiliga. Kas eelistada linnakeskset ja kõikide teenustega mugavat elukeskkonda või hoopis rahulikumat ning privaatsemat, linnast kaugemat piirkonda, kus oluline on igapäevane transport.

• Krundi suurus – kas suur või väike aed, kas privaatsus või naabrite lähedus?

Krundi valikul tuleks arvestada omale sobiva elustiili ja planeeritavate kõrvalhoonetega. Kui naudid õues olemist ja aias toimetamist ning hindad privaatsust, siis sobiks suurem maa-ala. Samuti peab olema piisavalt ruumi, kui on plaanis ehitada mõni kõrvalhoone, näiteks kasvuhoone või väliköök. Siis tuleks ümbruse korrashoiuks arvestada ka suurema ajakuluga. Kes aiatöid eriti teha ei armasta ja kõrval asuv naaber ei häiri, siis oleks mõistlik piirduda väiksema krundiga.

• Maja funktsionaalsus – kas teatud perioodiks või kogu eluks?

Elame kiiresti muutuvas ühiskonnas ja mõistlik oleks arvestada kas uus kodu saab olema üheks eluetapiks või paljudeks aastateks. See mida vajab noor pere, ei kehti enam pensionieas olevale inimesele. Mõistlik oleks läbi mõelda kõikide ruumide vajalikkus. Näiteks kui oluline on tuba külaliste majutamiseks? Tõenäoliselt laste kasvades jääb vabaks mõni tubadest. Arvestada tuleks asjaoluga, et kunagi võib ehitatud kodu liiga suureks jääda ja siis oleks mõistlik see väiksema vastu vahetada. Samas on ka võimalus oma kodu lastega jagada, kui see on kõigile sobiv variant.

• Hoone arhidektuuriline lahendus – kas klassikaline või moderne?

Erinevatel aegadel on moes olnud erinevad tüüpi hooned – kas eelistada klassikalist viilkatusega maja, modernset kastmaja või mõnda vahepealset varianti? Palju sõltub ka hoone korruselisusest ja suurusest. Viimasel ajal eelistatakse ehitada ühekordseid väiksemaid ja ökonoomseid maju. Tänapäeval on võimalik valida valmis projektiga maja ehitamine, mis tuleb hinna poolest soodsam. Kui olemasolev projekt ei sobi, siis koostöös arhitektiga on võimalik leida omale parim lahendus alates vundamendist kuni katuseni ja arhitekt oskab soovitada ka sobivaid ehitusmaterjale. Kivimajad on tänapäeval rohkem hinnatumad võrreldes puitmajadega. Samuti tasub mõelda fassaadi viimistlusele, mis oleks võimalikult hooldusvaba ja vastupidav. Oluline on ka katusematerjali valik, sõltuvalt katuse kaldest ja maja stiilist.

• Ehitaja – kas ehitada ise või lasta ehitada?

Praegusel aktiivsel ehitusperioodil on üsna keeruline leida usaldusväärset ehitajat. Ehitamine on vastutusrikas ja keeruline protsess, mida tuleb jooksvalt dokumenteerida. Enne ehitamist tuleks ehitusprojekti alusel taotleda kohalikust omavalitsusest ehitusluba ja peale maja valmimist kasutusluba. Uue ehitusseadustiku alusel võib ehitise omanik endale ehitada ise, kui ta omab töö tegemiseks vajalikke oskusi ja teadmisi ning suudab järgida ehitusseadustikust tulenevaid nõudeid. Mõistlik oleks ehitamine ette võtta ehitusspetsialisti abiga, kellel on olemas vastav kvalifikatsioon ja kogemused ning kes ühtlasi vastutab tehtud tööde eest. Kindlasti tuleks eelnevalt ehitusfirma tausta ja tehtud töid uurida. Tänapäeval saab päris palju infot interneti abil ja erinevatest registritest.

• Küttesüsteem ja energiatõhusus – kas odavus või mugavus?

Meie kliimas on oluline küttesüsteem, mis tagaks tõhusa ja ökonoomse lahenduse. Variante on erinevaid ja palju sõltub rahakoti suurusest. Kui eelistada odavamat ahikütet või lokaalset keskküttesüsteemi, siis tuleks arvestada enda suurema tööpanusega. Mugavam, kuid paigaldamisel kulukam on maaküte, mille eelduseks on suurem maa-ala. Maaküttega majad on hetkel kõige kõrgemalt hinnatumad võrreldes ülejäänud küttelahendustega. Levinud on ka n.ö. kombineeritud küttesüsteemid, mis koosnevad mitmest kütteliigist ja täiendavad üksteist – näiteks õhksoojus-, kamin-,  ahi- ja elektriküte. Alates 2020. aastast ehitatud majad peavad vastama A-energiaklassile. Selleks on vaja leida vastav spetsialist, kes oskab koostada vastava projekti.

• Sisekujundus – kas ise või spetsialisti abiga?

Juba ehitamise ajal tuleks mõelda sisekujunduse peale. Kui on aega ja oskusi ise oma kodu algusest lõpuni kujundada, siis tuleks väga põhjalikult kõik läbi mõelda ja valida sobivad toonid ning kvaliteetsed materjalid, et hiljem saadud tulemusega rahul oleks.

Mõistlik oleks kaasata spetsialist, kes orienteerub hästi suure valikuga materjalides ja pakutavates toodetes. Väga oluline on planeerida valgustuse lahendus, millest sõltub elektrisüsteemi paigaldamine. Enda jaoks tuleks läbi mõelda märksõnad, mida sisekujunduses järgida – kas klassikaline või moderne stiil, kas soojad või külmad toonid, kas kunst- või naturaalsed materjalid jne. Koos professionaalse sisekujundajaga leiab kiiremini omale sobiva lahenduse.

 

Kui eelnevalt on kõik asjaolud põhjalikult läbi kaalutud ja ehitusprotsessi on kaasatud  oma ala asjatundjad, siis on võimalus elada aastaid kodus, kus on hea ja turvaline olla.

Kõikide elualade kutsetunnistuste andmed on ülesleitavad Kutsekoja kodulehe aadressil: https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseotsing