Lahenda oma küttevajadus keskkonda saastamata ja liigselt maavarasid kulutamata
Jõelähtme valda, Liivamäe külla, umbes 1,5 km kaugusele Loo keskusest, rajatakse 20 elamukrundiga Koduloo elurajoon. Arendaja on ehitustööd korralikult käsile võtnud ja töö käib! Rajatakse kõvakattega teed, vee- ja kanalisatsiooni trassid ja elektriliitumised. Nendega liitumised on kõik hinna sees! Ühepereelamutele mõeldud kinnistute kommunikatsioonide valmimise tähtaeg on sügis 2020. Ja kuivõrd kohe on käes ka uus kütteperiood, siis on sobilik arutleda ka planeeritavate küttelahenduste üle.
Täna teemaks maaküte. Mida arvata maaküttest? Millised on selle valiku plussid?
Nagu nimigi ütleb on seotud see maapinnaga ja kütmisele viitava tegevusega. Üha rohkem kuuleme taastuvenergia teemadel, et soojusenergia ülekandmine võib olla mitmepoolne, me võtame talvel maast soojusenergiat maja kütmiseks ning anname suvel maapinda vajadusel tagasi. Päike, olles suurimaks energiaallikaks, soojendab maad, õhku ja veekogusid. Soojuspump annab meile võimaluse lahendada oma küttevajadused keskkonda saastamata ja liigselt maavarasid kulutamata. Taastuv soojusenergia maas teeb selle kütteliigi tarbijale soodsalt kättesaadavaks, on keskkonnasõbralik ning pika elueaga.
Maasoojuspump on kütteseade, mis kasutab maapinda salvestunud soojusenergiat. Salvestunud soojusenergia kogutakse pinnasesse paigaldatud plasttorustiku abil ning genereeritakse maasoojuspumba poolt kuni 5 x tõhusama soojusenergiana põrandaküttesse või radiaatoritesse. Lisaks maja kütmisele teeb maasoojuspump boilerisse sooja tarbevett.
Uute majade ehitamisel tasub maaküte ennest kuhjaga ära. Kvaliteetselt ehitatud majad on energiatõhusad ning vajavad kütmiseks üha vähem soojusenergiat. Maakütteks vajaliku torustikus maasse kaevamise saab teha maja ehitamise käigus jooksvalt ning enne kõrghaljastuse rajamist. Maaküte ei muuda hoone arhitektuurses pildis midagi, maasse kaevatud torustik silma ei paista, võrreldes õhk-vesi soojuspumpadega ühtegi välisseadet ei ole ning maja välis piiretesse korstent ehitama ei pea. Maasoojuspump võtab hoones vähe ruumi (põranda pinnast keskmisel 0,5 m2), sellega saab tehnoruumide suureks ehitamise arvelt liigseid ehituskulusid ära hoida.
Soojuspumbaga kütmine on keskkonnasõbralik ja soojuspump klassifitseerub taaskasutatavaks energiaallikaks. Maasoojuspumbaga kütmisel reaalse kogemuse põhjal on 150 m2 B-energiaklassi maja aasta keskmine küttekulu kuus 40-60€. Kvaliteetselt ehitatud küttesüsteem ja regulaarne hooldus tagavb soojuspumbale eluea 15-20 aastat.
Ka Harjumaal, Loo aleviku külje all asuvas uues Koduloo elurajoonis pakub kinnistute ostjatele Maaküte OÜ koostöös Koduloo arendaja ja Domus Kinnisvaraga eelpoolmainitud lahendusi. Aktuaalsed on eripakkumised just Koduloo kinnistute ostjatele.
Koduloo arenduse lisainfo: www.koduloo.domus.ee
Maakütte lahendused: www.maakyte.ee