2022. a kinnisvaraturu kokkuvõte*
Kinnisvaraekspertide sõnul oli 2022. pöördeline aasta, mille jooksul raputasid kinnisvaraturgu nii sõda kui ka energiakriis ning aastaid stabiilsena püsinud nõudluse ja pakkumise struktuur hakkas muutuma. Aasta võtavad kokku Domus Kinnisvara juhatuse liige Rando Vanaveski, RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi ja Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe.
Viimase 12 kuu jooksul on toimunud mitmeid turgu mõjutavaid turbulentse – põhiliseks märksõnadeks on Ukraina sõda, mis mõjutas ahelreaktsioonina ka kinnisvara- ja ehitussektorit, aga ka energiakriis. „Koroonakriisist taastuma hakanud tarneahelad said sel aastal uue löögi, mistõttu teatud ehitusmaterjalide hinnad tõusid ulmelistesse kõrgustesse või olid sootuks kättesaamatud ning tuli leida uusi turgusid, kust materjale tarnida,“ sõnas RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Esimest korda üle kümne aasta langes 2022. a alguses müügis olevate kinnisvaraobjektide arv – jaanuaris oli Harjumaal müügis olevate korterite arv üle kahe korra väiksem kui näiteks kolm aastat tagasi ja üle nelja korra väiksem kui 2008. aastal. „Alates jaanuarist on aga olukord muutunud ja müügipakkumiste arv igakuiselt taas kasvanud. Harjumaa korteriturul on tänaseks kaks korda laiem valik kui aasta alguses,” selgitas Domus Kinnisvara juhatuse liige Rando Vanaveski.
Kinnisvara24 tegevjuhi Urmas Uibomäe sõnul kajastub müügipakkumiste arvu kasv ka portaali statistikas. „Kõigi kuulutuste arv on võrreldes eelmise aastaga viiendiku võrra kasvanud. Kõige rohkem on kuulutajatena lisandunud eraisikutest kinnisvaraomanikke, keda on tänavu üle 20 protsenti võrra rohkem kui eelmisel aastal,“ lisas ta. „Kinnisvaraobjektidest on suurenenud eelkõige majaosade ja korterite osakaal.“
Kevad-suvisel perioodil seisid mitmed ehitajad silmitsi olukorraga, kus oli pea võimatu öelda tellijale ehitushinda. Samuti ei olnud võimalik ka uute hoonete üürihinda paika panna. Sellist olukorda pole pikalt turul tegutsenud ekspertide sõnul varem olnud.
Kevadel reageeris turg kiirelt, et leida lahendus Eestisse rännanud sõjapõgenike majutamiseks. Kinnisvara24 ja Sotsiaalkindlustusameti koostöös avatud spetsiaalselt Ukraina sõjapõgenikele mõeldud kinnisvaraportaali kaudu leidis juba esimese kahe kuuga kodu üle 700 sõjapõgeniku. „Portaal on endiselt aktiivne – hetkel on üle Eesti pakkuda 137 aktiivset üürikuulutust, millest 39 on tasuta,“ tõi Uibomäe välja.
Kohalikku ehitusturgu mõjutas ka siia rännanud Ukraina tööjõu kodumaale naasmine. „Paljud mehed läksid kevadel riigikaitse eesmärgil kodumaale tagasi, tekitades ehitajatele uue probleemi, sest töökäsi polnud enam võtta,“ lisas Pleskovski.
Kui esimene sõjašokk tõmbas korraks tehingutele pidurit, siis sellele järgnes kiire turu aktiveerumine ja hinnatõus jätkus. „See jõudis vaid mõne kuu kesta. Sügisel võtsid energiakriis, kiiresti kasvav euribor ja inflatsioon inimestelt kindlustunde. Majanduskasv pidurdus ja kinnisvaratehingute arv vähenes järsult, mis mõjutas omakorda negatiivselt ka uusarenduste turgu,“ lisas Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.
Kontrastina toob Vähi välja üürituru, mis põgenikelaine mõjul hoopis järsult aktiveerus. „Sellist survet üüriturule pole Eestis mitte kunagi varem olnud,“ lisas Vähi.
Lisaks kodutarbijatele andsid kiiresti kasvanud energiahinnad valusa hoobi ka ettevõtetele, kelle kogukuludest moodustab energiatarbimine märgatava osa. 2023. aastal valmib rekordiliselt vähe uusi äripindu. „Maht on võrreldav koroonakriisijärgse 2021. aastaga, mil toodi turule viimase kuue aasta jooksul kõige vähem ruutmeetreid uut äripinda,“ lisas Pleskovski.
Vanaveski sõnul iseloomustab 2022. aasta turgu ilmajäämise hirmu FOMO (Fear Of Missing Out) asendumine FOBO-ga (Fear Of Better Options) ehk hirmuga, et ehk leidub kuskil parem pakkumine. „See omakorda tähendab, et müügid õnnestuvad neil, kes on müügitehniliselt teistest paremad ja järjepidevamad ning järjest enam palutakse müügiks appi ka oma ala professionaale ehk maaklereid,“ lisas Vanaveski.
*Kinnisvara24.ee pressiteade.