Kogukonnatunne kui peidetud tegur kinnisvara hinnas
Kinnisvara väärtusest rääkides kiputakse sageli ütlema, et määravaks on kolm tegurit: asukoht, asukoht ja asukoht. Samas on tihtipeale nii, et kinnisvara hinnad erinevad ka mõnesaja meetri raadiuses kardinaalselt. Mis siis ikkagi hindu sellisel väikesel maa-alal nii palju mõjutab?
Kalamaja ja Põhja-Tallinna näide
On suur vahe, kas piirkonnas on elukeskkond, mis ajapikku kujunenud ühtseks tervikuks, või on asumi hoonestus tekkinud juhuslikult, ilma läbimõeldud tervikuta. Võtame näiteks Tallinna Kalamaja, kus juba tsaariaja lõpul ja esimese vabariigi ajal kujunes välja omapärane hoonestus ja miljöö. Nüüdisajal, kus aina rohkem korrastatakse tänavaid ja hooneid, mõjub see kogu keskkonnale värskendavalt.
Ka uued hooned, mis Kalamajja rajatakse, sobitatakse üldiselt olemasoleva hoonestusega. Nii on saavutatud mõnus ja turvaline elukeskkond, kus vabal päeval ringi jalutades saab tõukeratta jätta maja ette loodud rattaparklasse ning üleaedsega rahulikult Maa kuju üle arutada. Rääkimata uuenduskuuri läbinud Vana-Kalamaja tänavast, mis on mõnusate kohvikute, poekeste ja käsitöötubadega üheks piirkonna südameks. Seda mööda saab vanalinnast jalutada otse Kalaranna uhiuude kvartalisse, mis oma mereäärse asukohaga on muutunud Tallinna kalleimaks elukeskkonnaks.
Tänaseks ühendavad Põhja-Tallinna erinevaid piirkondi – vanemat Kalamaja, Kalaranna, Noblessnerit ja teisi – kenad pargid, merevaatega kergliiklusteed ja sarnane meeleolu. Need on kui väikesed oaasid, kus inimesed mõtlevad, ütlevad ja käituvad enamasti ühtemoodi.
Kõik see tagab, et sealsetel elanikel on hea oma kodukandis olla ja sinna “tõmbab” kodu soetama sarnase maailmavaatega inimesi. Selline nõudlus on tõstnud ka sealsete korterite hindu. Seega on korterite üldise hinnataseme tõstjaks just pigem viimase aja jooksul tekkinud elukeskkond, mitte ainult korterite seisukord, siseviimistlus jms.
Arendajate loodud tervikud
On ka väiksemaid piirkondi, kus arendajad on loonud ühtse arhitektuurilise joone ja seeläbi väärtusliku elukeskkonna. Näiteks Padriku elurajoon Pirital, Hõbemetsa Mustamäel, Pikaliiva Haaberstis või Uus-Veerenni kesklinnas. Seal loovad väärtust ühtne arhitektuur, mänguväljakud, kergliiklusteed ja tekkinud kogukonnatunne ning sealsete korterite hinnatase on kõrgem kui mõnesaja meetri kaugusel, kus sellist tunnetust pole. Näiteid sellistest arenduspiirkondadest võib tuua ka Tallinna lähivaldadest.
Merivälja2 ja Mähe võrdlus
Vaadates eramajade järelturu hindasid saab samadel alustel näite tuua Pirita linnaossa rajatud Merivälja2 elurajooniga. Sealsed olemasolevad majad ja sinna veel viimastele vabadele kinnistutele rajatavad eramud ning paarismajad on kindlasti kallimad kui naabruses asuvas Mähe asumi endises suvilapiirkonnas. Geograafiliselt on tegu naaberpiirkondadega, kuid uuema aja ühtne tänavailme, mida kaunistab sealses piirkonnas levinud funk-stiil, hoiab Merivälja2 hinnataseme siiski kõrgemal kui Mähe endises suvilapiirkonnas.
Kogukonnatunne seob oma elupiirkonnaga
Lisaks käegakatsutavale ja reaalselt eksisteerivale kinnisvarale on aina enam tähtsam kogukonnatunne. Kogukonnatunde tekkimisele on kaasa aidanud elanike loodud Facebooki grupid, kodukohvikute jms päevad, väikesed turud, lahedad väikeettevõtmised nagu näiteks kodupagarid.
See kõik on pannud ühe asumi elanikke rohkem omavahel suhtlema ja ka oma õiguste eest seisma, mis omakorda suunab ka linnavalitsust piirkonnas rohkem n-ö ära tegema. See seob elanikke tugevalt oma elupiirkonna ja koduga ning tekitab olukorra, kus teatud piirkondades pole just palju kinnisvarapakkumisi, mis omakorda kajastub ka kinnisvara hinnas.
Otsus tehakse südamega
Oma üle 20-aastase maakleritöö kogemusese juures olen täheldanud, et koduostjad ei osta vaid geograafilist asukohta ehk punkti kaardil ega otsita vaid teatud elutingimusi näiteks värske remondi näol. Oluline on hoopis see, kuidas tulevane kinnisvaraomanik näeb end välja valitud kodus elamas ja tunnetamas, kas seal on ka tulevikus just temale vajalik olemas. Kodude valikul tehakse tähtsaid otsuseid pigem südame tunde järgi kui Exceli tabelis kalkuleerides. Mõnus keskkond kodu ümber loob südamerahu. Kinnisvarale ei anna väärtuse vaid geograafiline asukoht ja vahemaad, vaid eelkõige elamist väärt keskkond ja kogukond. Alles siis saab kinnisvara eest väärilist hinda küsida.